Kas ja kuidas säilivad õigused perehüvitistele


Üha rohkem on tänapäeva Eestis peresid, kus osa pereliikmeid viibivad kas töötamise või õppimise tõttu ajutiselt Eestist eemal. Oluline on, et seejuures ei jääks kõigi pereliikmete õigused kaitseta, et ei jääks realiseerimata inimeste sotsiaalkindlustusalased õigused, sh õigused saada perehüvitisi.



Peretoetuste maksmise üldpõhimõtted


Eesti siseriikliku õiguse järgi on üldprintsiip see, et perehüvitisi makstakse Eesti alalisele elanikule. Seega, kui terve pere lahkub Eestist, siis Eesti riigil enam kohustust perehüvitisi maksta ei ole ja  perehüvitiste saamiseks tuleb pöörduda juba uue elukohariigi vastava pädeva asutuse poole. Siinjuures tuleb loomulikult arvestada sellega, et perehüvitiste saamise tingimused võivad olla riigiti erinevad ja sõltuda pere sissetuleku suurusest, laste arvust, elamisperioodist jne.


Riiklike peretoetuste seaduses on vaid üks erisus. Nimelt ütleb seadus sõnaselgelt, et peretoetustele on õigus Eestis elavatel perekonnaliikmetel ja välismaal õppimise tõttu perest eemalviibivatel lastel. Kuna lapsetoetust makstakse meil õppimise korral kuni 19-aastaseks saamiseni, siis ka juhul, kui laps õpib mõnes teises riigis väljaspool Eestist, sõltumata sellest, kas tegemist on Euroopa Liidu (EL) liikmesriigiga või kas Eestil on sõlmitud selle riigiga sotsiaalkindlustusleping, on perel õigus Eestist saadavale lapsetoetusele.



Kohaldatava õiguse kindlaksmääramine juhul, kui üks vanem töötab või elab teises EL liikmesriigis


Kui osa pereliikmeid jääb elama Eestisse ning teise riiki asub elama ja/või töötama vaid üks pereliige, tuleb kõigepealt saada selgust, millise riigi õigus igal konkreetsel juhul kohaldub. Otsuse selle kohta, millise riigi seadusi kohaldatakse, teeb reeglina inimese elukohariigi sotsiaalkindlustusasutus.


Üldreegel on, et samaaegselt kohaldub EL töötavale isikule vaid ühe riigi sotsiaalkindlustussüsteem ja õigus hüvitistele tekib seal riigis, kuhu makstakse sotsiaalmaksu.


Seega on välismaale tööle minnes esmane asi uurida oma sealselt tööandjalt, kas ja kuhu hakkab laekuma seal teenitud palgalt sotsiaalmaks. Sotsiaalmaksu laekumine ei oma tähtsust mitte ainult perehüvitiste saamisel, vaid ka tulevikus, kui inimene lõpetab töötamise ja hakkab oma pensioniõigusi realiseerima. 

Teatud juhtudel minnakse välismaale tööle Eestis tegutseva tööandja poolt lähetatuna. Sel juhul tuleb kindlasti pöörduda taotlusega sotsiaalkindlustusametisse, et saada vormikohane tõend A1, et see esitada vajadusel töötamise riigi ametkonnale, kinnitamaks, et sotsiaalkindlustusmaksed tasutakse jätkuvalt Eestis.

Samuti tagatakse sedakaudu inimese koduriigis tema sotsiaalõigused, sh tasub sel juhul vajadusel Eesti Haigekassa isiku töökohariigis arstiabi osutamisega tekkinud raviteenuste arved. Eelnimetatud viisil tuleb toimida ka juhul, kui inimene töötab korraga mitmes EL liikmesriigis, et määrata kindlaks, millises riigis tasutakse sotsiaalmaks. Nagu eelmärgitud kohaldub korraga vaid ühe riigi sotsiaalkindlustusskeem, st ka makseid tasutakse vaid ühes riigis.


Üldreegel on, et isiku suhtes, kes töötab tavaliselt kahes või mitmes riigis, kohaldatakse elukohajärgse liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteemi, kui oluline osa tegevusest toimub elukohariigis või kui talle annavad tööd eri riikides asuvad tööandjad. Lisaks on kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel hulk erisusi, mida tuleb aga vaadata igal konkreetsel juhul eraldi.



Õigused perehüvitistele juhul, kui osa pereliikmeid elab ja/ või töötab Eestis ja osa pereliikmeid elab ja/või töötab teises EL liikmesriigis


Arvestades tööjõu vaba liikumise põhimõtteid on EL kehtestatud kõikidele liikmesriikidele kohalduvad sotsiaalkindlustussüsteemide koordinatsioonireeglid. Täpsemalt on need sõnastatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsekohaldatavas määruses nr 883/2004 ja rakendusmääruses nr 987/ 2009 (jõustusid 01.05.2010).


Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi võimaldatakse isikutele iga liikmesriigi õigusaktidega ettenähtud sotsiaalkindlustushüvitisi samaväärselt selle liikmesriigi kodanikega.


Perehüvitiste kontekstis võime väita, et juhul kui üks pereliige asub elama ja töötama teise liikmesriiki ja tal  tekivad seal vastavalt selle riigi siseriiklikele õigusaktidele õigused perehüvitistele, siis tema esimeses liikmesriigis elavaid pereliikmeid käsitletakse õiguste tekke seisukohalt nii, nagu nad elaksid samuti teises liikmesriigis.



Näiteks
Juhul kui pere elab Eestis ja saab Eesti riigilt peretoetusi ja isa asub tööle Soome, on isal õigus taotleda oma perele toetusi Soomest ka Eestis elavate laste eest.


Hüvitiste kattumise vältimine ja prioriteetsuse määramise eeskirjad EL perehüvitiste kontekstis


Sotsiaalkindlustuse üldine koordinatsiooniprintsiip on see, et isikule ei anta ega säilitata õigust saada mitut samaliigilist hüvitist ühe ja sama kohustusliku kindlustusperioodi eest.

Perehüvitiste puhul võib tekkida, juhul kui osa pereliikmeid elab ja/või  töötab ühes liikmesriigis ja osa pereliikmeid elab ja/või töötab teises liikmesriigis, õigus perehüvitistele mõlema liikmesriigi siseriiklike õigusaktide alusel. Hüvitiste kattumise vältimiseks on kehtestatud nn prioriteetsuseeskirjad. Lihtsustatult on järjekord vastav:

1) töötamise alusel saadavad õigused, 
2) pensioni saamise alusel saadavad õigused ja 
3) elamise alusel saadavad õigused.

Praktikas tähendab see, et kui näiteks isa töötab Soomes ja ema lastega elab Eestis ning on kodune, siis on isal on õigus taotleda perehüvitisi Soomest ja nagu eespool öeldud, võetakse arvesse ka tema Eestis elavad pereliikmed.


Siinjuures vajab täpsustamist töötamise mõiste. Nimelt  EL perehüvitiste kontekstis käsitletakse töötamisena lisaks tavapärasele töösuhtele ja töötamisele FIE-na veel töötuskindlustushüvitist saavat isikut, töötutoetust saavat isikut. Loomulikult loetakse töötajaks ka lapsehoolduspuhkusel viibiv isik (töösuhe on olemas, kuid ajutiselt peatatud). Seega juhul, kui isa töötab Soomes aga ema on lastega kodus ja viibib lapsehoolduspuhkusel, siis sel juhul tuleb toetusi taotleda Eestis. Seda seetõttu, et vastavalt reeglitele, kui mõlemad vanemad töötavad, siis on esmaseks toetuse maksjaks see riik, kus üks vanem töötab ja lapsed elavad.

Perehüvitiste suuruse arvutamisel ja väljamaksmisel on põhiprintsiip see, et saadav hüvitis ei tohi olla väiksem, kui see oleks olnud hüvitise määramisel suurema hüvitise määraga riigis. Selleks näevad koordinatsioonireeglid ette teatud juhtudel isikutele teise riigi poolt lisahüvitise maksmise kohustuse.

Eeltoodud näidete puhul, kui isa töötab Soomes ja ema elab lastega Eestis ning on kodune, siis maksab perehüvitisi Soome, lisahüvitise maksmise kohustust Eesti riigil ei ole, kuna Soome perehüvitised on suuremad kui Eestis (lapsetoetus näiteks vastavalt 19,18 eurot ja 100,40 eurot). Kui aga ema on Eestis näiteks 2-aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel, siis on esmaseks perehüvitise maksjaks Eesti, kuid Soomel on kohustus maksta lisahüvitist selle võrra, mille võrra on Eestis makstav toetus Soome toetusest väiksem. Antud näite puhul maksab Soome lisahüvitist 81,22 eurot ning pere saabki hüvitist 100,40 eurot kuus ehk siis just niipalju, kui kogu pere elaks Soomes.


Teatud juhtudel võivad aga Eesti riigi perehüvitised olla suuremad kui teistes liikmesriikides. Seda näiteks juhul, kui ema saab vanemahüvitist. Kui isa töötab Soomes ja ema on 1-aastase lapsega Eestis kodune ning saab vanemahüvitist, siis Soome maksab lapsetoetust 100,40 eurot ning Eestil on kohustus maksta lisahüvitist. Lisahüvitise määramisel  võetakse arvesse  juba Soomest saadav lapsetoetus.


Need on üldised põhimõtted, lisaks võib olla konkreetsetel juhtudel vaja rakendada erinorme. Näiteks ei tulene riigil EL määrustest kohustust maksta lisahüvitist teises liikmesriigis elavale lapsele juhtudel, kui õigus hüvitisele põhineb vaid vanema elukohal, kuid see õigus võib tuleneda elukoha riigi õigusaktidest.


Ja lõpuks tuleb lisaks arvestada sellega, et nagu juba eespool öeldud, iga liikmesriik määrab oma siseriiklike õigusaktidega ise, milliseid perehüvitisi ja mis tingimustel makstakse. Nii näiteks makstakse Soomes perehüvitisi kuni lapse 17-aastaseks saamiseni, Eestis aga lapse õppimise korral kuni 19-aastaseks saamiseni. Soomes on peretoetused leibkonnapõhised, näiteks võib üksikvanema toetust saada ema, kes tõendab, et kasvatab faktiliselt üksi last ning perele toetuste määramisel võetakse arvesse kõik faktiliselt kooselavad ja kasvavad lapsed, sealhulgas nii vabaabielus elavate mehe ja naise lapsed eelmistest abieludest, nende ühised lapsed jne.


Eestis loetakse EL peretoetuste hulka ka näiteks mitmed puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavad toetused, teistes riikides võivad analoogsed toetused paikneda haigushüvitistega ühes grupis jne.


Seega võib kindlalt väita, et eeltoodud näited on vaid üldised ning igal konkreetsel juhul võib hüvitiste määramisel ja maksmisel olla erisusi, mida käesolevas ülevaateartiklis käsitleda ei ole võimalik ega ka vajalik. Küll tuleb aga lõppkokkuvõttes arvestada isikutel sellega, et juhul kui osa pereliikmeid asub elama ja/või töötama teise liikmesriiki, peavad riikide sotsiaalkindlustusasutused enne hüvitiste määramist vahetama omavahel vastavasisulist infot, mis võib sõltuvalt asjaoludest ja ka teise riigi haldussuutlikkusest võtta aega tunduvalt rohkem kui meie oma siseriiklik asutustevaheline andmevahetus.

Kokkuvõtteks


Selleks et perede sotsiaalkindlustusalased õigused oleksid kaitstud, tuleb Eestist välismaale elama, õppima või töötama siirdumisel jälgida kõigepealt, et oleks kindlaks määratud, kuhu riiki kantakse sotsiaalmaks. See toob omakorda kaasa õiguse saada perehüvitisi.


Sotsiaalkindlustusamet vahetab teiste Euroopa Majanduspiirkonna  riikide pädevate asutustega andmeid keskmiselt 8000 juhul aastas, eemärgiga teha kindlaks, milline riik ja mis summas on kohustatud perehüvitisi maksma.


Kindlasti on eelnimetatud isikute grupp tunduvalt suurem, kuid tänu vähesele teadlikkusele ja informeeritusele võivad eeldatavalt mitmetel juhtudel jääda mõned hüvitised õigeaegselt saamata, mõningatel juhtudel võib tekkida hüvitiste kattumine, millega omakorda tekivad isikutele enammakstud summad, mis hüvitise saajatelt hiljem tagasi nõutakse. Selliste olukordade vältimiseks tuleb teise riiki elama või töötama asumisel koheselt pöörduda elukohajärgsesse sotsiaalkindlustusasutusse.



Allikas: Sotsiaalkindlustusamet