Töövaidlused


2013 aastal

13. juunil 2012 asus töötaja S.G tööle Milbon Marketing OÜ-sse a tähtajalise töölepinguga kuni 13.06.2013 müüjakonsultant ametikohale. Töölepingu kohaselt oli töötasuks 400 eurot kuus netos ja tööülesannete täitmise asukohaks Tartu linn.

15. novembril 2012. a esitas tööandja töötajale koondamisteate, millega teatas, et töösuhte jätkamine kokkulepitud põhjustel muutub võimatuks ning tööandjal ei ole töötajale võimalik teist tööd pakkuda. Tööleping öeldi üles TLS § 89 lg 1 ja § 100 lg 3 alusel 30.11.2012.

 

Lõpparve töötaja arvele laekus 04.12.2012 koos novembrikuu töötasuga, puhkusehüvitisega ja

koondamishüvitisega ühe kuu ulatuses. Tööandja ei tasunud puhkusehüvitist ja hüvitist TLS § 100 lg 3 järgi, seega 5,5 kuu eest.

 

TLS § 100 lg 3 sätestab, et tähtajalise töölepingu ülesütlemisel majanduslikul põhjusel, maksab tööandja töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Töötajal on õigus saada hüvitist kuni 13.06.2013.

 

Töötaja esitas avalduse Töövaidluskomisjoni ja esitas hüvitise nõudes Milbon Marketing OÜ vastu summas 2200 eurot ( 400*5,5) ja puhkusehüvitis.

 

TVK otsus 4.21/156, 27.02.2013

1. Rahuldada avaldus osaliselt.

2. Välja mõista Milbon Marketing OÜlt Svetlana Gil kasuks hüvitis netos 2200 (kaks tuhat kakssada) eurot.

3. Jätta rahuldamata nõue puhkusehüvitise saamiseks

Töövaidluskomisjon leiab, et ei kuulu rahuldamisele töötaja nõue puhkusehüvitise saamiseks, sest töösuhe poolte vahel on lõppenud 30.11.2012, seega avaldajal ei ole õigust puhkusehüvitisele. Puhkust antakse töötatud aja eest TLS § 68 lg 1 järgi.

Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud, sest tööandja ei kaevanud TVK otsust edasi 30 kalendripäeva jooksul kohtusse

 

 

01.11.2012 asus töötaja Töötaja tööle Galley Ehitus OÜ-sse. Enne tööle asumist leppis töötaja tööandjaga kokku, et ta töötab täistööajaga 40 tundi nädalas ja töötasu on 4 eurot töötunni eest (neto). Hoolimata töötaja korduvatest pöördumistest tööandja töölepingut kirjalikult ei vormistanud.

 

Tööandja jättis osa töötasust töötajale maksmata, tasudes ainult alampalga 320 eurot ja töötaja esitas töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tööandjale koos lõppearve nõudega

(saamatajäänud töötasu, hüvitis kokku summas 3307,41 €). Töölepingu lõppedes tööandja ei maksnud lõpparvet.

 

Töötaja esitas töövaidluskomisjonile avalduse koos nõudega Galley Ehitus OÜ vastu. Töövaidluskomisjoni otsus:

Lugeda, et tööleping töötaja ja Galley Ehituse vahel ei lõppenud 15.02.2013.a. ülesütlemisega, lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 15.02.2013.a ning

mõista töötaja kasuks tööandjalt välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 2162,16 eurot ja vähem makstud ja arvestatud töötasu summas 1145,25 eurot. Tööandjal tuleb väljastada tõend kindlustatule.

 

Galley Ehitus OÜ vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse kohtus. 23.09.2013 tegi kohus otsuse:

1.      Lugeda, et tööleping töötaja ja Tartu Ehitusvahetuse OÜ vahel ei lõppenud 15. veebruaril 2013 ülesütlemisega.

2.      Lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 15. veebruarist 2013.

3.      Välja mõista Tartu Ehitusvahetuse OÜ-lt hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 2162 eurot 16 senti ning vähem makstud ja arvestatud töötasu 1145 eurot 25 senti, kokku 3307 eurot 41 senti (kolm tuhat kolmsada seitse eurot nelikümmend üks senti) töötaja kasuks.

4.      Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5.      Jätta menetluskulud Tartu Ehitusvahetuse OÜ kanda.

Selgituseks: Tööandja muutis nime, seepärast otsuses ka uus tööandja nimi.

Kohtu otsus on jõustunud, sest tööandja ei kaevanud kohtu otsust edasi 30 kalendripäeva jooksul Ringkonna kohtusse.

 

 

7.10.2012 a asus töötaja J.V.M asus tööle Pahad Poisid OÜ-sse. Töölepingus lepiti kokku töötasu, tööaeg jm tingimused. Tööandja maksis ühe töölepingus kokkulepitud töötasu töötaja pangakontole ja ületundide eest töötasu ei maksnud, väites, et ettevõttes on kehtestatud summeritud tööaeg kolme kuu lõikes, kuigi töötaja tööleasumisel oli kokku lepitud ühekuuline summeeritud tööaeg. Töötaja esitas tööandjale avalduse 04.03.2013  töölepingu ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 alusel. Tööandja vaidlustas ülesütlemise avalduse töövaidluskomisjonis 30 kalendripäeva jooksul.  Töötaja esitas tööandja vastu avalduse tööandja vastu, nõudes vähemmakstud töötasu nii kuus tehtud üle kui ka alatundide eest, sest tööandja ei kindlustanud töötajat kokkulepitud tööga. Lisaks põhjendas töötaja, et tema vähem makstud töötasu nõue (271,88 eurot) selgitab töötaja poolset töölepingu ülesütlemist, seetõttu palun vähem saadud töötasu nõue läbi vaadata koos Pahad Poisid OÜ poolt minu vastu esitatud avaldusega (töövaidlusasi nr. 4.2-1/736).

 

Töövaidluskomisjon arutas 10.06.2013 kahte avaldust Pahad Poisid OÜ avaldus töötaja vastu, kus tööandja palus töövaidluskomisjonil tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ( ehk töötaja poolt esitatud erakorralise töölepingu ülesütlemisavaldus on seadusevastane) ja teise nõudena töötaja nõuet Pahad Poisid OÜ vastu, kus nõude suuruseks oli 271.88 eurot.

Töövaidluskomisjon otustas jätta rahuldamata Pahad Poisid OÜ nõude tööraja vastu ja rahuldas töötaja nõude summas 271.88 eurot.

 

Kuna töötaja ütles töölepingu üles erakorraliselt põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

( TLS §100 lg 4)

 

Pahad poisid OÜ maksis vastavalt TVK otsusele töötajale saamatajäänud töötasu 271.88 eurot, kuid jättis maksmata hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel.

 

30.09.2013 esitas töötaja TVK-le avalduse tööandja vastu, nõudes tööandjalt töötaja kasuks hüvitusena kolme kuu keskmise kuupalga ulatuses summas 1048,20 eurot (3 x 349,40) ja viivise 0.08 senti iga viivitatud päeva eest, alates töövaidluskomisjoni otsuse nr. 4.2-1/736 jõustumisest kuni eelnimetud hüvitise tasumiseni.

Töövaidluskomisjon mõistis töötaja kasuks välja hüvitisena ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 349,40 eurot (bruto) ja viivitusintress kuni summa kohase tasumiseni iga viivitatud päeva eest 0,08 senti.

Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud, sest tööandja ei kaevanud TVK otsust edasi 30 kalendripäeva jooksul maakohtusse.

 

 

17.05.2013 asus töötaja Ü.E töötas Nortika OÜ-sse. Töötaja juhtis korduvalt tööandja tähelepanu sellele, et tööandjal on kohustus sõlmida töötajaga tööleping tööle asumise kuupäevast. Tööandja e- kirjale ei vastanud, kuid vastas suusõnaliselt: kui tahad töölepingut, siis alates 1. juulist, muidu pole nõus üldse töölepingut vormistama. Tööandja vormistas töölepingu ja tööle asumise kuupäevaks oli 1.07.2013. Tööandja ei täitnud töölepingus kokkulepitud tingimusi.

 

24. juuli hommikul kell 7.45 tekkis tööandja ja töötajate vahel väike vahejuhtum, kuna tööandja ei olnud töötajale maksnud töötasu. Sõneluse käigus tuli Tööandja töötajale kallale, mille tagajärjel pöördus töötaja Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda. Kohapeal selgus, et töötajal puudus ravikindlustus. Pärast töövõimetust soovis töötaja tööle asuda aga tööandja ei kindlustanud töötajat tööga ja maksnud töötajale töötasu.

 

8.10.2013 esitas tööaja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Tööandja ei maksnud töötajale töölepingu lõpetamisel lõpparvet. Töötaja pöördus töövaidluskomisjonile poole ja esitas nõude tööandja vastu.

 

Töövaidluskomisjon rahuldas töötaja avalduse ja mõistis Nortika Oü-lt töötaja kasuks välja 1989 eurot.

Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud, sest tööandja ei kaevanud TVK otsust edasi 30 kalendripäeva jooksul maakohtusse

 


23.12.2013 sõlmisid Särr Elekter OÜ ja töötaja K.A kompromiskokkuleppe. Töötajat esindas ametiühing ja tööandjat jurist. Kompromisskokkulepe allkirjastati digitaalselt.

 

Töötaja asus tööle tööandja juurde 7. oktoobril 2013 ja poolt vahel sõlmiti tööleping.

Tööandja viivitas töötasu maksmisega ja 13 detsembri seisuga ei olnud tööandja töötajale kordagi töötasu üle kandnud. Töötaja esitas töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse ja nõudis tööandjalt ka saamatajäänud töötasu ning hüvitist, kuna tööandja on oluliselt rikkunud töölepingut. Töötaja tegi volituse ametiühingule töösuhetes tekkinud erimeelsuste lahendamiseks. Ametiühing tegi ettepaneku kohtumiseks, et lahendada tekkinud erimeelsused ilma töövaidlsukomisjoni või kohtuta. Lepiti kokku selles, et pooled loevad töölepingu lõppenuks töötaja algatusel TLS § 91 lg 2p 2 alusel  20.12.2013 aastal.

Lisaks kohustub tööandja maksma töötajale töölepingu lõpetamisel hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses detsemrikuu töötasu 1.12-12.12.2013), esitatud töövõimetuslehe alusel haigushüvitist, detstsembrikuu töötasu hiljemalt 25.12.2013 a. 

Samuti sätestab leping, et pooltel pole vastastikuseid pretensioone ning kõik tsiviilasjaga seonduvad erimeelsused loetakse lõplikult lahendatuks pärast seda, kui tööandja on tasunud töötajale eelnimetatud punktides kokkulepitu.

 

 


2012 aastal


Trio LSL töötaja ja tööandja vahel oli sõlmitud töölepingu lisa, mille alusel tööandja kohustus töötajale maksma igakuiselt agenditasu iga eelnevalt sõlmitud lepingu alusel.   Kuigi tööleping lõpetati 5.06.2011 a.  töötaja algatusel, peab tööandja jätkuvalt maksma töötajale agenditasu töötajale kuni 31.03.2012 a. Novembrikuu töötasu pidi tööandja töötaja pangakontole üle kandma 5. detsembriks. Tööandja ei maksnud nimetatud kuupäevaks töötajale agenditasu. (alates 2011 aasta juulikuust, esitas töötaja igakuiselt avalduse töövaidluskomisjoni ja pärast seda maksis tööandja töötajale agenditasu).

 

Töötaja esitas järjekordse avalduse Töövaidluskomisjoni novembrikuu agenditasu saamiseks. Pärast avalduse esitamist, kandis tööandja töötaja pangakontole summa üle, kuid selgitusse oli lisatud detsembrikuu töötasu. Töötaja palus selgitust tööandjalt, kuid sai vastuseks, et tööandja arvutiprogramm ei võimalda raha ülekandmisel pärast 7 kuupäeva muuta ülekande kuu nimetust ja seepärast on selgitusse lisatud detsembrikuu. Sama põhjenduse esitas tööandja ka Töövaidluskomisjonile, kuigi pangakonto väljavõtte kontrollimisel selgus, et tööandja oli eelnevatel kuude ülekandeid teinud pärast 7 kuupäeva ja eelnevalt oli selgitusse märgitud õige kuu töötasu. 


Töötaja oli nõus võtma tagasi avalduse töövaidluskomisjonist, kuid teades, et teistkordselt ei saa sama nõuet töövaidluskomisjoni esitada juhul, kui tööandja järgmisel kuul agenditasu ei maksa. 


Töövaidluskomisjoni istung toimus ja töötaja selgituste kohaselt on temale laekumata 2011 a novembrikuu töötasu. Töötaja selgituste kohaselt on talle laekumata tasu 2011. a. novembri kuu eest summas 94,22 eurot. Tööandjalt laekus 09. 12. 2011. a. töötaja kontole 71,61 eurot (neto) märkusega „palk 12/2011 kuu eest“.

 

13. 12. 2011. a. teatas tööandja, et 08. 12. 2011. a. on töötaja arvele ülekantud 71,61 eurot (94,22 bruto). Samas selgitatakse, et tööandja juures kasutusel oleva raamatupidamiseprogrammi kohaselt, kui palga makse sooritatakse peale 7t kuupäeva, on maksekorraldusel makse kirjelduses märgitud automaatselt detsembri palk. Järgmine väljamakse teostatakse 2012. a. jaanuaris 2011.a. detsembri kuu eest. Tööandja esindaja istungil ei osalenud ja töötaja andis selgitusi, juhtides tähelepanu, et tööandja väide ei vasta tõele. Pärast 7. kuupäeva on töötajale agenditasu üle kantud, kui alati oli võimalik muuta makstava kuu nimetust.

 

Töövaidluskomisjon töötaja avaldust ei rahuldanud, põhjendades seda järgmiselt: asjas puudub vaidlus selles, et tööandja on võtnud endale kohustuse ja on ka selle täitnud, kui maksis töötajale agenditasu viimase poolt sõlmitud müügilepingute alusel tööandjale faktiliselt laekunud summadelt s.o 2011. a. novembri kuu eest summas 94,22 eurot 09. 12. 2011. a. Järgmine väljamakse teostatakse 2012. a. jaanuaris 2011. a. detsembri kuu eest.

 

 

Reinu Toidukaubad ei nõustunud Töövaidluskomisjoni 04.08.2011 tehtud otsustega ja kaebas mõlemad Töövaidluskomisjoni otsused edasi Tartu Maakohtusse.

Kohus tegi 9. jaanuaril 2012 a. otsuse:

1. Jätta rahuldamata Tööandja hagi Töötaja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.

2. Kohus rahuldas töötaja hagi Tööandja vastu.

 

Töötaja poolt 08.04.2011 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus TLS § 91 lg 2 p 2 alusel on kehtiv, tööleping on üles öeldud 16.04.2011.

Välja mõista osaühingult töötaja kasuks hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise eest lepingu olulise rikkumise tõttu brutotöötasuna 1 221 ( ükstuhat kakssada kakskümmend üks) eurot 70 senti.

Välja mõista osaühingult töötaja kasuks öisel ajal töötamise eest töötasu 200.17 eurot, ületunnitöö eest töötasu 280.18 eurot ja riigipühadel töötamise eest töötasu 112.16 eurot, kokku saamata töötasu brutotasuna 592 (viissada üheksakümmend kaks) eurot 51 senti.


Menetluskulud jäeti OÜ Reinu Toidukaubad kanda.




RIMI versus töötaja

Töötaja esitas 2.05.2012 tööandjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, paludes töölepingu lõpetada 11.05.2012 (TLS § 91 lg 2 punkt 3 alusel tööandjapoolse

kohustuse rikkumise tõttu). Üleütlemisavalduses põhjendas töötaja ülesütlemist ja leidis, et töölepingust tulenevalt on ta tööle võetud vahetuse vanemana ja tema töökohustuseks 

kauba vastuvõtja abistamine kaupade vastuvõtul ja teisaldamine müügisaali. Kauba vastuvõtja ametikoht on täitmata ja ka autojuhid enam ei abista kauba mahalaadimisel.

Kaubaalused on väga rasked ( kuni 600-700 kg). Füüsilise töö maht on läinud viimasel ajal ülisuureks ja sellise töö jätkamine on seotud reaalse ohuga minu tervisele.

Vaatamata korduvatele pöördumistele tööandja poole ei ole tööülesanded kergemaks muutunud. Töötajal on õigus saada TLS § 100 lg 4 alusel saada hüvitist kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses.

 

Rimi ei olnud nõus töötaja poolt esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega ja hüvitise nõudes ja esitas avalduse Töövaidluskomisjonile, paludes tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus.

 

Otsus

Jätta rahuldamata AS Rimi Eesti Food nõuded Maili Teearu vastu alljärgnevalt:

1. poolte vahel 09.12.2003 sõlmitud töölepingu nr 1767 töötaja poolt 11.05.2012 TLS § 91 lg 2 p 3 alusel

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks

2. pooltevahelise töölepingu lõppenuks lugemiseks 11.05.2012 TLS § 85 alusel

3. töötajal õiguse puudumise tuvastamiseks saada töölepingu ülesütlemise hüvitist.

 

Rimi TVK otsust edasi ei kaevanud




AS TRIO LSL endine töötaja esitas 1. oktoobril 2012.a. Töövaidluskomisjonile avalduse, paludes  AS Trio LSL välja mõista tema

sõlmitud tehingutelt maksmisele kuulunud 2012.a. jaanuari ja veebruari kuude töötasu 188,40 EUR.

Otsuse palus avaldaja määrata viivitamata täitmisele.

 

Nõude põhjendus:

Töötaja töötas AS Trio LSL alates 3. jaanuarist 2011.a. kuni 5. juunini 2011.a. projektijuhina. Töölepingu järgi oli tema tööülesandeks raadioreklaami müük ja

sellega seoses reklaamlepingute sõlmimine. Lisaks 280,00 EUR põhitöötasule maksti nn. vahendustasu, TLS § 31 mõistes tehingutelt makstavat tasu, mille maksmisel

kohaldatakse VÕS § 679-682 sätestatud agenditasu maksmise korda.

Vastavalt VÕS § 679 lg. 1 on agendil õigus agenditasule, kui käsundiandja on oma kohustused, mis tulenevad agendi vahendatud või sõlmitud lepingutelt, täitnud.

VÕS § 679 lg. 2 alusel võidakse lepingus kokku leppida ka agenditasu hilisemas maksmises, sel juhul on lepingu sõlminud isikul õigus

agenditasule koheselt peale tehingu teise poole poolt lepingulise kohustuse täitmist. Ka töötaja töölepingus oli kokku lepitud tehingutelt makstava tasu maksmises

peale kliendi poolt arve tasumist. Avaldajal oli igakuuliselt õigus 7% antud lepingu alusel laekunud summadest.

Avaldaja töölepingu lõppemise ajaks oli töös neli tähtajaga kuni 2012.a. veebruar sõlmitud reklaamilepingut, millede pealt laekus igas kuus tasu, kahelt

lepingult 429 EUR, ühelt 199 EUR ja ühelt 289 EUR. AS Trio LSL keeldus aga pärast töölepingu lõppemist  nendelt summadelt 7% tasu maksmast, selle

kättesaamiseks oli avaldaja ka varem pidanud pöörduma töövaidluskomisjoni.

 

Otsus

1) töötaja avaldus rahuldada;

2) välja mõista AS Trio LSL töötaja kasuks tehingutelt makstav tasu 2012.a. jaanuari ja veebruari

kuude eest 188,44 EUR (ükssada kaheksakümmend kaheksa eurot 44 senti); otsus on viivitamata

täidetav.

 

Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel on tööandjal pöörduda hagiavalduse vormis

maakohtusse sama töövaidluse läbivaatamiseks ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse

ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. 



2011 aastal


Instrumentarium Optika vähendas töötajatele makstavat tulemuspalka 2010 detsembrist, mille tulemusena töötajate töötasu vähenes üle 50 %. Märtsikuus tegi tööandja ettepaneku nendele töötajatele, kes töötasid osalise ajaga, asuda tööle täistööajaga. Selline uus tööajakorraldus ei võimaldanud osadel töötajatel ühildada töö- ja pereelu ja töötajad ei olnud nõus töölepingu muudatustega.  Läbirääkimiste tulemusena kokkulepet ei saavutatud.


Tööandja ütles nelja töötaja töölepingud üles erakorraliselt ja lõpetas töölepingud, millest kolme töötaja tööleping lõpetati koondamise tõttu ja neljanda töötaja tööleping töölepingu tingimuste rikkumise tõttu.


Kaheksa töötajad esitasid avaldused Töövaidluskomisjoni, nõudes saamatajäänud töötasu ja kõik neli töötajat esitasid nõude töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tuvastamiseks ning nõudsid hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Nõude suurus olenes töötaja töötasust. Üks töötajatest nõudis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitisena kaheksa kuu keskmist töötasu summas 5076.80 eurot ja seda põhjendusega, et töölepingu muutmisettepanekule allkirjastamiseks avaldas tööandja töötajale survet, hoides teda lukustatud ruumis, kus töötajal hakkas halb. Pärast ruumist lahkumist oli töötaja sunnitud koheselt pöörduma  esmaabi saamiseks traumapunkti.


Töövaidluskomisjon rahuldas töötajate avalduse osaliselt, jättes välja mõistmata töötajatele tulemustasu, kuid mõistis igale töötajatele välja kolme kuu hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise. Väljamõistetud summad sõltusid konkreetse töötajate töötasust. Hüvitise summa töötajale oli vahemikus 1200 -1900 eurot. Tööandja esitas kohtusse hagiavalduse. Edasi toimub kirjalik menetlus, kohus ei ole otsust teinud.


 

Night OÜ esitas töötajale 29.06.2011 töölepingu ülesütlemisavalduse, mille alusel tööandja lõpetab töötaja töölepingu 18. 06. 2011 a. katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu.


Töötaja esitas avalduse Töövaidluskomisjoni ja palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ( ebaseaduslik lõpetamine), välja mõista hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1416.94 eurot, saamata töötasu 845.88 eurot, ületunnitöötasu 373.86 eurot, puhkusehüvitis 133.93 eurot, töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatamata aja eest 314.88 eurot ja töötasu ülekandmisega viivitamise eest 7.17 eurot viivist.


Töövaidluskomisjon rahuldas töötaja nõude osaliselt, vähendades töötajale töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitist kolmelt kuult kahele nädalale ja mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja 1911.88 eurot.

 


Reinu Toidukaubad töötaja esitas tööandjale erakorralise töölepingu ülesütlemisavalduse töölepingu lõpetamiseks 15.05.2011, kuna tööandja on oluliselt rikkunud töölepingus kokkulepitud tingimusi Tööandja onigakuiselt oluliselt viivitanud töötasu maksmisega,makstes töötajale töötasu osaliselt ja ebakorrapäraselt. Tööandja tegi töötajale ettepaneku - lõpetada tööleping töötaja algatusel, millega töötaja ei nõustunud. Pärast eelnimetatud kuupäeva töötaja tööle ei läinud, sest tema arvates lõppes tööleping tema avalduses märgitud kuupäeval. Tööandja ei lõpetanud töötaja töölepingut töötaja poolt esitatud avalduse alusel ja ei esitanud avaldust Töövaidluskomisjoni töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamiseks, vaid lõpetas töötaja töölepingu. Üleütlemisavaldusest ei olnud võimalik aru saada töölepingu lõpetamise põhjust.

 

Töötaja esitas avalduse Töövaidluskomisjoni töölepingu ülesütlemise tunnistamise tuvastamiseks ning hüvitise ja saamatajäänud töötasu nõudes.

Avalduse Tööinspektsioonile esitas ka Reinu Toidukaubad, paludes töötajalt välja mõista tööandja kasuks etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest 22 päeva keskmine töötasu 546.29 eurot.

Töövaidluskomisjoni istungil arutati mõlemat avaldust töötaja avaldust tööandja vastu ja tööandja avaldust töötaja vastu.

Istungil palus Tööandja esindaja istungi edasi lükata, etesitada täiendavaid dokumente.

Teisel istungil täpsustas töötaja oma nõuet tööandja poolt esitatud andmate alusel, suurendades nõude suurust ja esitas nõude kogusummas 2702.73 eurot.

 

Töövaidluskomisjon ei rahuldanud tööandja poolt esitatud nõuet töötaja vastu.

 

Töövaidluskomisjon mõistis tööandjalt töötaja kasuks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitist summas 1221,70 eurot, vähendades makstavat hüvitise määra kolmelt kuult kahele kuule, kõik teised nõuded rahuldati täielikult:

aprillikuu töötasu 301.36 eurot, öisel ajal töötamise eest 200.17 eurot, ületunnitasu 280.18 eurot, riigipühadel töötamise eest 112.16 eurot, kasutamata puhkuse kompensatsioon 198.64 eurot ja usaldusisiku ülesannete täitmise eest 48.66 eurot kogusummas 2362,87 eurot.

Tööandja kaebas Töövaidluskomisjoni otsus edasi kohtusse.

  

 

Trio LSL töötaja esitas tööandjale töölepingu ülesütlemisavalduse töölepingu lõpetamiseks töötaja algatusel. Poolte vahel oli sõlmitud töölepingu lisa, mille alusel kohustus tööandja maksma töötajale igakuiselt agenditasu iga eelnevalt sõlmitud lepingu pealt.


Tööleping lõpetati 5.06.2011 a. Tööandja ei maksnud pärast töölepingu lõpetamist töötajale töölepingust tulenevat agenditasu.


Töötaja esitas Töövaidluskomisjoni avalduse paludes kohustada Tööandjat esitama töötajale igakuiselt töötaja poolt sõlmitud reklaamlepingutelt arvestatud agenditasu (töötasu) arvestus iga kalendrikuu lõpuks ja igakuiselt agenditasu (töötasu) töötajale välja maksma ja nõudis juuli ja augusti tulemustasu kokku summas 188.44 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas töötaja nõude ja mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja 188,40 eurot.


Tööandja otsust kohtus ei vaidlustanud ja maksis töötajale töövaidluskomisjoni otsuse alusel väljamõistetud summa.


Järgmisel kuul jättis tööandja tulemustasu töötajale välja maksmata. Töötaja esitas järgmiste kuude eest tulemustasu nõude Töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjon väljastas tööandjale kutse istungi toimumise kohta. Tööandja rahuldas töötaja tulemustasu nõude täies ulatuses enne istungi toimimise kuupäeva.

Iga järgneva tulemuspalga saamiseks on töötaja esitanud avalduse Töövaidluskomisjoni. Tööandja on nõuded rahuldanud. Viimane nõue esitati 2011 detsembrikuus.



2010 aastal


Tallinna Kaubamaja lõpetas töötaja töölepingu usalduse kaotamise tõttu. Töötaja esitas nõude Töövaidluskomisjoni vaidlustas töölepingu ülesütlemise tööandja poolt ja nõudis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest seitsme kuu keskmise töötasu suurust hüvitist. Töövaidluskomisjon rahuldas töötaja avalduse osaliselt, jättes rahuldamata töötaja tööraamatu väljamõistmise nõude, kuid tunnistas töötaja  töölepingu ülesütlemine tühiseks (ebaseaduslikuks) tööandja poolt ning mõistis töötaja kasuks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitisena välja töötaja nelja kuu keskmine töötasu summas 32 670 krooni.



Lasbet Tootmine töötajale esitas tööandja töölepingu ülesütlemise avalduse, jättes järgimata seadusest tulenevat etteteatamistähtaega. Ülesütlemisavalduses oli tööd põhjuseks, et töötaja on hoiatustest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi ja rikkunud töökohustusi. Kuu aega varem oli töötaja valitud ametiühingu osakonna usaldusisikuks.


Töötaja esitas avalduse Töövaidluskomisjoni ja töötaja nõuerahuldati osaliselt, ei rahuldanud töötaja avaldust diskrimineerimise osas kuid tuvastas, et töölepingu ülesütlemine tööandja poolt on tühine ( ebaseaduslik)  ning mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja töötasu vähem etteteatatud aja eest, kolme kuu töötasu töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, puhkusehüvitis, tasu, mida tööandja pidas kinni töötaja palgast tööandja poolt tööriiete puhastamise eest kokku summas 49 449 krooni. 

 


Meriton Hotels Group lõpetas töötajaga töölepingu usalduse kaotamise tõttu, jättes järgimata seadusest tulenevat etteteatamistähtaega. Töötaja esitas avalduse Töövaidluskomisjoni ja vaidlustas töölepingu ülesütlemise tööandja poolt.


Töövaidluskomisjon mõistis töötaja kasuks välja hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, töötasu vähem etteteatatud aja eest japuhkusekompensatsioon kokku summas 43 200 krooni.


 

Reinu Toidukaubad töötaja esitas tööandjale erakorralise töölepingu ülesütlemisavalduse töölepingu lõpetamiseks 31.12.2010, kuna tööandja rikub oluliselt töölepingu tingimusi, makstes töötajale töötasu kolm -neli korda kuus. Tööandja tegi töötajale ettepaneku - lõpetada tööleping töötaja algatusel, millega töötaja ei nõustunud. Pärast eelnimetatud kuupäeva töötaja tööle ei läinud, sest tema arvates lõppes tööleping tema avalduses märgitud kuupäeval. Tööandjaei lõpetanud töötaja töölepingut töötaja poolt esitatud avalduse alusel ja ei esitanud avaldust Töövaidluskomisjoni töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamiseks, vaid lõpetas töötaja töölepingu tööandja algatusel. Üleütlemisavalduses märgiti, et töötaja ei ilmunud tööle.


Töötaja esitas avalduse Töövaidluskomisjoni ja töötaja nõue rahuldati. Töövaidluskomisjon mõistis välja tööandjalt töötaja kasuks kokku summas 7800 krooni. Tööandja esitas hagiavalduse kohtusse, kuid enne kohtuistungit saavutati kokkulepe osapoolte vahel.