Töötaja ja tööandja kohustused

1. juulil 2009. a. jõustunud töölepingu seadus muutis senisega võrreldes tunduvalt ka

töötaja ja tööandja kohustusi vastastikustes töösuhetes.

 

Vastastikune lojaalse käitumise kohustus – seadus kohustab töötajat ja tööandjat täitma oma kohustusi teineteise suhtes lojaalselt. Seega peavad mõlemad hoiduma käitumisest, mis kahjustab teist poolt.

 

Töötaja on kohustatud muuhulgas (§ 15):

•  osalema koolituses tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks (juhul, kui tööandja koolitust pakub ja hüvitab kulutused);

•  tegema tööülesannete täitmisel koostööd teiste töötajatega (kui töö iseloom seda eeldab ja nõuab);

•  teavitama tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi (kui tööandja soovib);

•  hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu;

•  teavitama tööandjat esimesel võimalusel oma töövõimetusest ja selle võimalikust kestusest;

•  andma tööandjale teavet oma tööalase majandus- või kutsealase tegevuse kohta (kui tööandjaga on sõlmitud kokkulepe konkurentsikeelu kohta).

 

Töölähetuse kohustus (§ 21):

•  töölähetus on tööülesannete täitmine väljaspool töölepinguga määratud töö tegemise kohta (eeldatakse, et töötamise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega);

•  töölähetus ei saa kesta kauem kui 30 järjestikust kalendripäeva, kui pooled ei lepi kokku pikemat tähtaega;

•  ainult töötaja nõusolekul võib töölahetusse saata rasedat ja alla 3-aastast või puudega last kasvatavat vanemat;

•  alaealise lähetamiseks on vajalik nii alaealise kui ka tema seadusliku esindaja

(lapsevanema) eelnev nõusolek;

•  tööandja on kohustatud hüvitama töölähetuse kulud ja töötaja võib nõuda kulude ette hüvitamist. Seadus näeb ette päevaraha maksmise ainult lähetuse korral välisriiki.

 

Saladuse hoidmise kohustus (§ 22):

•  tööandjal on õigus määrata, milline teave on käsitletav tootmis- või ärisaladusena;

•  saladuse hoidmise kohustus säilib töötajal ka pärast töölepingu lõppemist ja tööandja ei pea maksma selle eest eritasu;

•  töötaja ja tööandja võivad kokku leppida leppetrahvis, mida tuleb maksta kohustuse rikkumise korral;

•  tööandjal on õigus nõuda, et töötaja hüvitaks tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisest tekkinud kahju (NB! Kahju tekkimine ja suurus peavad olema tõendatud.).

 

Kohustus mitte konkureerida tööandjaga (§ 23):

•  tööandja erilise majandusliku huvi kaitsmiseks võivad tööandja ja töötaja sõlmida kokkuleppe, millega töötaja kohustub mitte töötama tööandja konkurendi juures või mitte tegutsema tööandjaga samal tegevusalal.

•  konkurentsipiirangu kokkulepe peab olema piiritletud ruumiliselt (kus kehtib), ajaliselt (kui kaua kehtib) ja esemeliselt (kes on konkurendid).

 

Konkurentsikeeld kehtib ka pärast töölepingu lõppemist (§ 24), kui:

•  konkurentsipiirangu kokkulepe on kirjalik (alla kirjutatud nii töötaja kui ka tööandja poolt);

•  tööandja maksab igakuist mõistlikku hüvitist pärast töölepingu lõppemist;

•  on sõlmitud tähtajaga kuni üks aasta alates töölepingu lõppemisest.

 

Tööandja võib lõpetada konkurentsipiirangu kokkuleppe igal ajal 30-päevase etteteatamisega.

 

Töötaja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe lõpetada 15-päevase etteteatami- sega, kui tööandja huvi konkurentsikeelu vastu ei ole enam mõistlik (näiteks tööandja tegutseb teisel tegevusalal) või kui tööleping lõpeb tööandja olulise rikkumise tõttu.

 

Pooled võivad kokku leppida leppetrahvi konkurentsikeelu rikkumise eest (§ 26). Tööandja võib nõuda konkurentsipiirangu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamist osas, mis ületab leppetrahvi.

 

Tööandja on kohustatud muuhulgas (§ 28):

•  tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste parandamiseks koolituse ja kandma koolituskulud;

•  austama töötaja privaatsust ja kontrollima tööülesannete täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi (põhiõiguste rikkumisena on käsitletav nt ühinemisvabaduse piiramine või telefonikõnede pealtkuulamine);

•  tutvustama töötajale tööle võtmisel ja töötamise ajal kollektiivlepingu tingimusi;

•  teavitama täistööajaga töötajat osatööajaga töötamise võimalustest ja osatööajaga töötajaid täistööajaga töötamise võimalustest;

•  teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid vabadest töökohtadest, kus võimalik töötada tähtajatu lepingu alusel.

 

Töötasu maksmine (§§ 29–33, 35–39):

Seaduses asendus senine mõiste „palk“ mõistega „töötasu“. Töötasuna käsitletakse

kõiki töötajale töö eest makstud summasid, sh majandustulemustelt ja tehingutelt makstavaid tasusid.

Töö mitteandmisel peab tööandja maksma keskmist tasu (va juhul, kui töö andmata jätmise põhjustas töötaja süüline käitumine).

Tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu aja eest, kui töötaja ei saa tööd teha tema isikust tulenevatel põhjustel (nt aja eest, kui töötaja käib tööajast arsti juures).

 

Töötaja kulude hüvitamise kohustus (§ 40) – tööandja peab hüvitama kõik töötaja mõistlikud kulutused, mis on tehtud tööülesande täitmisel.

 

September 2009