Puhkus

Põhipuhkus (§ 55) on vähemalt 28 kalendripäeva, mille hulka ei arvata rahvus- ja riigipühi. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida pikemas põhipuhkuses.

 

Vähemalt 35 kalendripäeva põhipuhkust on ette nähtud:

• alaealisele töötajale (§ 56 alaealise põhipuhkus);

• töövõimetuspensioni saavale töötajale (§ 57 töövõimetuspensionäri põhipuhkus).

Kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust on ette nähtud haridus- ja teadustöötajatele (§ 58 haridustöötaja põhipuhkus).

 

Põhipuhkust antakse (§ 68) töötatud aja eest. Puhkuse arvestamise periood on kalendriaasta. Puhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka ei arvestata lapsehoolduspuhkuse ja tasustamata puhkuse aega. Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud.

 

Töötajal on õigus saada põhipuhkust täies ulatuses iga töötatud kalendriaasta eest. Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse.

 

Töötajal on õigus nõuda kogu puhkust tervikuna, osadena võib põhipuhkust anda ainult poolte kokkuleppel. Töötaja peab järjest kasutama vähemalt 14 kalendripäeva puhkust. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemateks kui seitsmepäevasteks osadeks.

 

Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuh- kust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, on ajateenistuses või asendusteenistuses.

 

Enne seaduse jõustumist (01.07.2009) välja töötatud põhipuhkuse ja lisapuhkuse peab tööandja hüvitama töölepingu lõppemisel, kuid mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest.

 

Puhkuse ajakava (§ 69). Tööandja koostab puhkuse ajakava ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale kirjalikult 14 kalendripäeva ette.

 

Puhkuse ajakava muudetakse poolte kokkuleppel, välja arvatud juhul, kui puhkuse muutmine on tingitud:

•    tööandja poolt töökorralduse hädavajadusest või

•    töötaja õigusest puhkus edasi lükata, katkestada või enneaegselt lõpetada (ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkusele mineku või streigis osalemise tõttu).

 

Puhkuse katkestamisel või edasilükkamisel tööandja algatusel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale sellest tulenevad kulud. Puhkuse kasutamist takistavate asjaolude korral on töötajal õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa väljavõtmist kohe pärast takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötaja on kohustatud esimesel võimalusel teavitama tööandjat enda isikust tulenevast puhkuse kasutamise takistusest.

 

Õigus nõuda põhipuhkust endale sobival ajal on:

•   naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;


•   mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;

•   vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;

•   vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last – lapse koolivaheajal;

•   koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.

 

Puhkusetasu (§ 70) arvutatakse keskmise töötasu alusel. Puhkusetasu tuleb maksta hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Poolte kokkuleppel võib puhkusetasu maksta puhkusele järgneval esimesel palgapäeval. Vaidluse korral peab kokkulepet tõendama tööandja.

 

Kui tööandja viivitab puhkusetasu maksmisega, on töötajal õigus nõuda viivist

võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras (VÕS § 113).

 

NB! Töölepingu kestuse ajal on keelatud hüvitada puhkust rahas või muudes hüvedes.

 

Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas (§ 71).

 

Õppepuhkust (§ 67) saab töötaja tingimustel ja korras, mis on sätestatud täiskasvanute koolituse seaduses. Koolitusel osalemiseks on töötajal õigus saada kalendriaasta jooksul kokku 30 kalendripäeva õppepuhkust, millest 20 kalendripäeva eest säilitatakse töötasu (kui tegemist on tasemekoolituse või tööalase koolitusega). Tasemekoolituse lõpetamiseks on õigus saada täiendavalt 15 kalendripäeva õppepuhkust, mille eest makstakse Vabariigi

Valitsuse kehtestatud töötasu alammääras. Sisseastumiseksamite tegemiseks on töötajal õigus saada täiendavalt tasustamata puhkust.

 

 

 

September 2009