Vanemahüvitise arvutamine


Vanemahüvitise seaduse (edaspidi VHS) eesmärk on vältida olukorda, kus seoses lapse sünniga pere sissetulek oluliselt väheneb. Sestap hüvitatakse perele laste kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu ning tagatakse perele, kellel enne lapse sündi töine tulu puudus sissetulek hüvitise määra ulatuses.
 

Vanemahüvitise arvutamine

Vanemahüvitis arvutatakse hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulude järgi. Tuluna arvestatakse töist Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Kui sotsiaalmaksu on inimese eest maksnud riik, siis seda ei arvestata töise tuluna. Samuti ei arvestata välisriikides teenitud tulu, millelt pole Eestis sotsiaalmaksu makstud.

Aastatulu jagatakse 12 kuuga, kuid 12 kuust lahutatakse eelnevalt päevad, mil vanem oli haiguslehel, hoolduslehel või rasedus- ja sünnituspuhkusel. Jagatis ongi vanemahüvitise suurus.

Näiteks
ema jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele märtsis 2011 ning õigus vanemahüvitisele tekib 2010. aasta tulude alusel, jagatakse 2010. aasta kogutulu 12-ga. Kui aga rasedus- ja sünnituspuhkus algab 1. novembril 2011 ning vanemahüvitise maksmine algab peale 20. märtsi 2012, siis vanemahüvitis arvutatakse järgnevalt: 2011. aasta tulud jagatakse 10 kuuga. Arvestamata jäetakse rasedus- ja sünnituspuhkusel oldud kuud.

Vanemahüvitise määrad läbi aastate

 

miinimum hüvitis

kuupalga/töötasu
alammäär

maksimum hüvitis

2012

278,02

290

3 x 714,47 = 2143,41 €

2011

278,02

278,02

3 x 719,01 = 2157,03 €

2010     

4 350 kr

4 350 kr

3 x 11 772 = 35 316 kr

2009

4 350 kr

4 350 kr

3 x 10 243 = 30 729 kr

2008

3 600 kr

4 350 kr

3 x 8 403 = 25 209 kr

2007

2 690 kr

3 600 kr

3 x 7 208 = 21 624 kr

2006

2 480 kr

3 000 kr

3 x 6 397 = 19 191 kr

2005

2 200 kr

2 690 kr

3 x 5 824 = 17 472 kr

 

Kui vanem ei töötanud hüvitisele õiguse tekkimisele eelnenud aastal, siis makstakse vanemahüvitist hüvitise määras, mis 2012. aastal on 278,02 eurot.

Kui vanem nimetatud aastal töötas, kuid tema keskmine sissetulek jäi alla alampalga, makstakse vanemahüvitist alampalga määras. 2012. aasta alampalk on 290 eurot.

Vanemahüvitise ülempiiriks on üle-eelmise aasta kolmekordne keskmine palk. 2012. a vanemahüvitise ülempiiriks on 2143,41 eurot.

Kui emal on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele ning ta seda ei kasuta, makstakse vanemahüvitist esimese 70 päeva jooksul mitte rohkem kui alampalga suuruses.

Aasta vahetudes juba määratud vanemahüvitise alam- ja ülemmäärad ei muutu. Kui vanemahüvitise suuruseks on alampalga määr ning aasta vahetudes alampalk tõuseb või jääb töötasu põhjal määratud hüvitis alla alampalga suuruse, jätkatakse vanemahüvitise maksmist uue alampalga määras.
 

Vanemahüvitise arvutamine eelneva töötamise korral Euroopa Liidu liikmesriigis

Vanemahüvitise suuruse arvutamine, kui hüvitise taotleja on hüvitisele õiguse tekkimisele eelneval kalendriaastal töötanud Euroopa Liidu riigis, Norras, Liechtensteinis, Islandil või Šveitsis toimub vastavalt Euroopa Liidu määrusele 883/04. Määruse järgi arvestatakse eelnimetatud riikides töötatud aega samaväärselt nagu inimene oleks töötanud Eestis, st  eelmisel kalendriaastal Eestis makstud sotsiaalmaks loetakse makstuks ka teistes riikides töötamise ajal. Teises riigis reaalselt teenitud tulu hüvitise suuruse arvutamisel arvesse ei võeta. 

Näiteks
töötas lapsevanem eelmisel kalendriaastal 6 kuud Eestis ja 4 kuud Soomes.
Tema keskmine kuutulu arvutatakse Eestis saadud töötasu alusel, näiteks on see 766,94 eurot.
Eeldatakse, et 766,94 eurost kuutulu teenis vanem ka Soomes.
Vanemahüvitise suuruse arvutamiseks korrutatakse 10 töötatud kuud keskmise tuluga ja jagatakse aasta kalendrikuude arvuga: 10 x 766,94 / 12 = 639,12 eurot. 

Kui lapsevanem töötas eelmisel kalendriaastal teises EL riigis ning Eestis tal tulu puudus, määratakse vanemahüvitis alampalga suuruses.

Erandina rakendatakse soodsamat kohtlemist emale, kes eelmisel kalendriaastal töötas ainult teises EL riigis, kuid vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastal töötas Eestis ning jäi Eestis rasedus- ja sünnituspuhkusele. Sel juhul loetakse teises riigis saadud töötasuks sama aasta keskmine tulu Eestis.
 

Vanemahüvitise arvutamine töötamise korral

Vanemahüvitise saamise ajal võib vanem töötada või saada töötasu, kuid kui saadud tulu ületab hüvitise määra, siis vähendatakse vastava kuu hüvitist. Hüvitise vähendamine tulu olemasolul on põhjendatud seaduse eesmärgiga säilitada vanemale eelmise kalendriaasta sissetulek. Tulu hulka kuuluvad kõik tööandja poolt makstud summad sh preemiad, puhkusetasud jms.

Kui saadud brutotulu jääb alla hüvitise määra e 278,02 eurot kuus, siis vanemahüvitis ei muutu. Üle 278,02 eurose kuu tulu puhul vähendatakse hüvitist. Uus hüvitis = (hüvitis + tulu – hüvitise määr) / 1,2 – (tulu – hüvitise määr). Vanemahüvitist ei maksta, kui tulu ületab viiekordse hüvitise määra ehk 1390,10 eurot kuus.

Tulu saamise korral tuleb sellest teavitada pensioniametit igal kuul, mil tulu saadi. Kui pensioniametit tulu saamisest ei teavitata, tehakse hüvitisesaajale ettekirjutus vanemahüvitise tagasimaksmiseks, kuna andmed tulude kohta saab pensioniamet hiljem Maksu- ja Tolliameti andmebaasist. Pensioniametil on õigus rakendada ka sunniraha määramist.

Hüvitist ei vähendata järgmistel juhtudel:

  • esimesel hüvitise maksmise kalendrikuul varasemalt teenitud tulu osas;
  • viimasel hüvitise maksmise kalendrikuul peale hüvitise maksmise lõppemist teenitud tulu osas;
  • tööandja süülise e seadusvastase käitumise tõttu hiljem väljamakstud töötasu osas;
  • töötuskindlustuse seaduse alusel tööandja maksejõuetuse hüvitise saamise korral;
  • tulu teenimisel füüsilisest isikutest ettevõtjana.

 


Allikas: Sotsiaalministeerium