Töölepingule kohalduvad võlaõigusseaduse üldosa põhimõtted. Nii tulenevad võlaõigusseadusest muuhulgas nõuded täita oma kohustusi vastavalt lepingu tingimustele, tegutseda heas usus ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt.


Võlaõigusseaduse üldosa kohaldamine töösuhtele peaks andma lepingupooltele kindluse, et töölepingut tuleb täita kooskõlas lepinguõiguse üldiste põhimõtetega. Paraku ei ole võlaõigusseaduse üldosa kohaldamisega alati tagatud töösuhete selgus ja kindlus.


Riigikohus: tööleping on tarbijaleping, millele kohalduvad tüüptingimuste sätted


Riigikohtu tsiviilkolleegium sedastas 2011.aasta mais tehtud otsuses asjas nr 3 2-1-39-11, et töötaja on töösuhetes tarbijaks. Samas kordas kolleegium otsuses oma varasemat seisukohta, et töölepingute puhul tuleb arvestada võlaõigusseaduses sisalduva tüüptingimuste (lepingutingimus, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida pooled ei ole eraldi läbi rääkinud ja mille sisu teine lepingupool ei ole võimeline mõjutama) regulatsiooniga. 


Otsus omab tähtsus põhjusel, et võlaõigusseaduse § 42 tagab teisele lepingupoolele kaitse ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste eest, nähes ette selliste tüüptingimuste tühisuse. Samas tarbijalepingute puhul annab seadus täiendavalt avatud loetelu tüüptingimustest, mis on tühised ilma, et nende ebamõistlikult kahjustavat sisu peaks vaidluses tõendama. Kuna reeglina sisaldavad töölepingud tüüptingimusi, siis töötaja tarbijaks lugemisega on Riigikohus avanud töötajale senisest laiemad võimalused vaidlustada ebasobivaid töölepingu tingimusi.


Riigikohtu seisukoht tekitab vaidlusi


Kuigi viidatud Riigikohtu lahendis vaidlesid pooled konkurentsikeelu kohustuse rikkumise eest kokkulepitud leppetrahvinõude kehtivuse üle, ei piirdu tüüptingimuste tühisuse vaidlused üksnes eeltooduga. Juba on vaidlusorganitesse jõudnud erinevaid töövaidlusi, kus töötaja tugineb  võlaõigusseaduse tüüptingimuste ja tarbija sätetele tuginedes töötasu ja tööaja kokkulepete tühisusele.


Artikli autor ei nõustu Riigikohtu põhjendustega, et töötajat tuleb töösuhtes lugeda tarbijaks. Nimetatud seisukoht ei ole kooskõlas töölepingu seaduse ega võlaõigusseaduse mõttega ega seadusandja tahtega. Riigikohus on ilma sisulisi põhjendusi esitamata töölepingut tarbijalepinguks lugedes tekitanud tööandjates märkimisväärset ebakindlust ja segadust. Kohtuotsusega kursis olevad tööandjad on mures, kuidas viidatud kohtulahendi valguses tagada sõlmitud töölepingute aga ka töökorralduse reeglite kehtivus. Tuleb loota, et Riigikohus täiendab peagi oma seisukohti seoses tarbija ja tüüptingimuste sätete kohaldamisega töösuhetes.


Allikas: raamatupidaja.ee
Artikli autor on Klen Laus,advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets advokaat