Kas tööandjal on õigus minu meile lugeda? 

 

Allikas: Andmekaitse Inspektsioon

 

Töötaja peab olema teadlik, milliseid andmeid tema kohta töökohal kogutakse, sest igasugune andmete varjatud kogumine on keelatud.

 

Kui inimene kandideerib tööle, peab ta andma nõusoleku ka selleks, kuidas tööandja tema isikuandmeid kasutada võib. Nõusolek peab olema kirjalik ning sisaldama andmeid selle kohta, kes, mis eesmärgil ja milliseid andmeid töötleb. Nõusoleku võib kandidaat igal ajal tagasi võtta.

 

Töötaja CVd võib kasutada

 

Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul võib aktsepteerida praegust praktikat selles osas, et eraldi kirjalikku nõusolekut ei küsita kandidaadi esitatud CV töötlemiseks ega ka CVsse märgitud soovitajatega ühenduse võtmiseks. 

Ka avalikult kättesaadavatest allikatest (nt internetist) võib kandidaadi kohta andmeid hankida ilma kandidaadi nõusolekuta (n-ö guugeldada), kuid kandidaadile tuleb teada anda, mis andmed ja kust tema kohta koguti.

Kandidaadil on õigus nende andmetega soovi korral tutvuda ja esitada nende suhtes vastuväiteid (mis on vajalik näiteks juhul, kui leitud info käib hoopis teise, kuid samanimelise inimese kohta). Kui aga tööandja tahab hankida kandidaadi kohta andmeid mujalt, mitteavalikest allikatest, näiteks kandidaadi endiselt tööandjalt, peab selleks kindlasti olema kandidaadi nõusolek.

 

Mida võib küsida?

 

Kandidaadilt endalt võib küsida ainult selliseid andmeid, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi. 

Need on sellised andmed, mis võimaldavad tööandjal otsustada, kas kandidaat sobib konkreetsele ametikohale. "Kõige mugavama" töötaja värbamise soov ei ole veel õigustatud huvi. Kandidaadi perekonnaelu (nt ega ei ole väikesi lapsi ega lähe varsti lapsehoolduspuhkusele) vastu tööandjal reeglina õigustatud huvi ei saa olla.

Pärast värbamisprotsessi lõppu tuleb kandidaatide andmed hävitada. Soovi korral võib andmeid säilitada võimalike vaidlustamiste tarbeks vaidlustamistähtaja jooksul (mis diskrimineerimisvaidlustel on üks aasta). Selleks et säilitada kandidaadi andmeid talle tulevikus tööpakkumiste tegemiseks, peab kandidaat andma nõusoleku.

 

Õigus eraelule

 

Kõige enam on töötajad Andmekaitse Inspektsioonile esitanud küsimusi e-posti lugemise ja jälgimisseadmete kasutamise kohta. Tööandja võib küll töötajaid kontrollida, kuid ta ei või seejuures rikkuda töötajate põhiseadusest tulenevaid õigusi. See tähendab, et töötajal on ka töö juures õigus eraelule ja sõnumisaladusele. Seda on korduvalt kinnitanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus.

Kõige olulisem on meeles pidada, et igasugune andmete varjatud kogumine on keelatud. Töötaja peab olema teadlik, kas, milleks ja milliseid andmeid tema kohta kogutakse. Ühel eesmärgil kogutud andmeid ei või hiljem hakata kasutama muul eesmärgil. Töötajal on igal ajal õigus oma isikuandmetega tutvuda ja saada neist koopiaid.

 

Turvakaamerad ja e-post

 

Jälgimisseadmete (nii reaalajas jälgimiseks mõeldud kui salvestamisfunktsiooniga) kasutamise reeglid sõltuvad kasutamise eesmärgist. 

Ettevõtte vara ja töötajate kaitseks turvakaamera kasutamiseks ei pea töötajatelt nõusolekut küsima, kuid töötajaid tuleb kaamerate kasutamisest põhjalikult informeerida. Jälgimisseadmete kasutamine töötaja töö kontrollimiseks peaks olema n-ö viimane võimalus.
Sellist kontrollimisviisi saavad õigustada ainult tööandja märkimisväärsed riskid, mitte pelgalt efektiivsus, lihtsus ja odavus.

Töötajaid peab jälgimisseadmete sellisel otstarbel kasutamisest informeerima. Järgida tuleb minimaalsuse põhimõtet - filmida nii vähe kui võimalik (nt ainult kassat, mitte tervet ruumi). Jälgimisseadmeid ei või üldse kasutada ruumides, kus töötajate ootus privaatsusele on kõrgem - nt WC, riietusruum, puhkenurk, aga ka isiklik kabinet.

Töötaja e-postkastis olevate erakirjade uurimisel kehtivad samasugused nõuded. Samas ei ole tööandjal mingit takistust lugeda töökohustuste täitmisega seotud e-kirju.

Erakirju võib tööandja uurida vaid tingimusel, kui töötaja on teadlik, et töötajale loodud e-postkastist saadetud ja vastu võetud e-kirju salvestatakse ning võidakse uurida töökohustuste rikkumise korral.

Töökohustus, millega seoses erakirju uuritakse, peab olema selgelt määratletav.

Tööandjal peab esinema tõsine kahtlus, et töötaja on väga olulisel määral rikkunud töökohustusi (näiteks avaldanud konkurendile ärisaladuse või teinud ettevõtte siseinfot ära kasutades keelatud tehinguid) ning muud kontrollimeetmed ei anna tulemusi.

 

Huvi tervise vastu

 

Tihti tunnevad tööandjad huvi töötajate terviseandmete vastu. Tööandja peab aktsepteerima arstitõendeid - tal ei ole õigust nõuda raseduskaardi ega haigusloo esitamist. Meditsiiniandmeid on tööandjal õigus töödelda vaid tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul.

 

Tööle kandideerijate ning töötajate isikuandmete töötlemise kohta saab põhjalikumalt lugeda Andmekaitse Inspektsiooni juhendmaterjalist.