Proovipäev töötasuta või töötasuga?


Seadus proovipäevi ette ei näe

Korduma on hakanud probleemid töölepingute sõlmimisega. Nimelt viimasel ajal on esinenud rohkem juhtumeid, kus ettevõtetes on nõutud proovipäevade tegemist enne töölepingu sõlmimist. Hiljem aga selgub, et töölepingut ei sõlmita ning on inimest lihtsalt ära kasutatud.


"Siinjuures tahaks märkida, et seadus proovipäevi ette ei näe. Üldnõue seaduse kohaselt on, et tööleping sõlmitakse kirjalikult," rõhutas Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjoni juhataja Heli Laidro ja selgitas, et kui töötaja on tööle lubatud ning teeb tööd, mille eest eeldatakse tasu saamist, on juba tööleping sõlmitud.
 
Suuliste kokkulepete puhul on raske tõendada lepingu tingimusi. Kahjuks tööle asudes paljud ei julgegi tingimusi täpsustada, lootes, et lepingu sõlmimisel selguvad ka üksikasjad ," lausus ta. Samas on seadus näinud ette võimaluse, et kui töötasu ei ole kokku lepitud või kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu (TLS § 29 lg 2).
 
Laidro sõnul proovipäevi ei ole õigus tööandjal töötajalt nõuda. "Töölepingu seadus on näinud ette katseaja (neljakuuline aeg), see ongi aeg, mil tööandja saab hinnata töötaja võimeid, tervist, teadmisi, isikuomadusi, oskusi", ütles töövaidluskomisjoni juhataja ja selgitas, et selle aja jooksul on ka töölepingu ülesütlemise tähtaeg lühem, milleks on 15 kalendripäeva. Katseaeg algab tööle asumise päevast. Nii nagu on sellel ajal tööandjal võimalus hinnata töötaja oskusi ja omadusi, saab ka töötaja nimetatud perioodil hinnata, kas pakutud töö talle sobib. Seega on ka töötajal õigus öelda katseajal tööleping üles ette teavitades 15 kalendripäeva. "Kui tööandja ütleb töölepingu üles katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu, tuleb seda põhjendada, milles seisnes ebarahuldav tulemus, töötaja aga lahkumise otsust ei pea põhjendama", märkis Laidro.
 
Jõhvi töövaidluskomisjoni juhataja Heli Laidro kinnitas, et tööandjad pahatihti ei erista tavakeeles kasutatavat "proovipäeva" mõistet - teenus, mida võimaldab Töötukassa. "Nimelt saab Töötukassas registreeritud töötu teostada ühe proovipäeva tööandja juures, mida reguleerib: Tööturuteenuste ja -toetuste seadus (TTTS); Vabariigi Valitsuse 22.12.2012 määrus nr 170 Tööhõiveprogramm 2012-2013. Seega kui tööandja väidab inimesele mingil ajal, et töölepingu asemel on tegu hoopis tasuta proovipäeva või mõne muu lepinguga, peab ta suutma seda tõendada".
Allikas: Tööinspektisoon

Viimasel ajal on tööinspektsioonil tulnud tegelda juhtumitega, kus asutustes on nõutud tööotsijalt enne otsustamist proovipäevade tegemist, kuid kasutatud inimest lihtsalt ära.

Tööinspektsiooni juristi Elina Soometsa sõnul alustavad tööandjad pahatihti juttu mitmeti mõistetava fraasiga: "Eks me vaata, kuidas hakkab minema." Tagajärg võib olla see, et inimene on päevade kaupa usinalt ametis, arvates, et prooviaeg tähendab algusest peale töölepingut ning talle makstakse palka.

"Ent siis jõuab temani nagu muuseas teade, et kahjuks ei sobi ta sellele kohale. Tasu mõistagi ei maksta," kirjeldab Soomets.

"Kahjuks on mõni ettevõtja leidnud selles tasuta tööjõu võimaluse: puud saavad laotud, äriruumid puhtaks, kaup müüdud, majal uued aknaraamid paika... Petetud inimene jääb loodetud töö ja tasuta ning saab peale selle ka psühholoogilise löögi," loetleb ta.

Kaval personali valiku meetod

Pole haruldane, et inimene lepibki tasuta proovipäevaga ega julge tingimusi täpsustada, kuid Elina Soomets näeb selles hoopis tööandja käitumisülesannet, mis paneb kandideerija proovile.

"Töötaja ei päri ega räägi tingimusi läbi, vaid kuuletub pimesi. Mõni tööandja otsibki endale sellist inimest," kirjeldas ta ning lisas, et pikemat perspektiivi silmas pidades tahetakse siiski leida mängureegleid hindav asjalik töötaja.

"Läbirääkimistel tingimuste vastu huvi ilmutamine võib viidata sellele, et töösuhte kestel esindab inimene samamoodi asutuse huve. Tööotsijal võimaldab tingimuste pakkumise viis otsustada, kas ta soovib endale sellist tööandjat," andis jurist nõu.

Seadus proovipäevi ette ei näe

Arusaamatuste ennetamiseks kirjeldab Elina Soomets asja õiguslikku poolt.

Üldnõue on, et tööleping sõlmitakse kirjalikult. Teisalt arvatakse see sõlmituks tööle asumisega: kui inimene teeb teisele tööd, mida võib sõltuvalt asjaoludest oodata üksnes tasu eest, eeldatakse automaatselt lepingut. Suulise kokkuleppe tingimusi on vajaduse korral raske tõendada.

"Kui töötaja ja tööandja vahel puudub palgakokkulepe või pooled ei suuda seda tõendada, peetakse palgaks samasuguse töö eest samasugustel asjaoludel tavaliselt makstavat tasu," kirjeldas Soomets.

Ta lisas, et kui kokkuleppele ei jõuta, selgitab töövaidlusorgan selle välja konkreetseid asjaolusid hinnates. "Aluseks on võetud samal alal tegutsevate ettevõtete töötasu statistika, samas ettevõttes samasuguse töö tegijate palk ja muid asjaolusid."

Töölepingu seadus pakub järeleproovimise vajadusele lahenduse, seades vaikimisi neljakuulise katseaja. See algab tööleasumise päeval. "Eesmärk on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad nõutavale tasemele. Inimene hindab samal ajal, kas pakutav töö, tingimused, õhkkond ja muud tegurid talle sobivad," selgitas Elina Soomets.

Selle aja jooksul võivad pooled lepingu üles öelda, teatades sellest 15 kalendripäeva ette. Tööandja peab põhjendama, milles ebarahuldav tulemus seisnes, töötaja lahkumise otsust põhjendama ei pea.

Tõestama peab tööandja

Kui tööandja väidab ametisse asunud inimesele mingil ajal, et töölepingu asemel on tegu hoopis tasuta proovipäeva, käsunduslepingu või töövõtulepinguga, peab ta suutma seda tõendada. Eraõiguslikke lepinguid, mille puhul ei ole tegu töölepinguga, reguleerib võlaõigusseadus.

"Kehtiva õiguse järgi ei saa tekkida olukorda, et pole võimalik määratleda, missugusel õiguslikul alusel inimesed ettevõttes tööd teevad. Ei saa aktsepteerida tööandja väiteid, nagu ei teaks ta, mis alusel keegi tema juures töötab," rääkis Elina Soomets.

Talle meenub juhtum, mille puhul tööandja väitis järelevalvet tegevale ametnikule, et pole varem näinudki kahte inimest, kes äriühingu platsil koos teistega rasket füüsilist tööd tegid. "Küllap tulid proovitööle," oli äriühingu esindaja seisukoht.

Töölepinguga inimesel on juristi sõnul õigus nõuda kokkulepitud tingimusi, sealhulgas palka. "Tööandja jagab talle selgeid korraldusi, juhendab teda ohutuse alal ning annab vajaduse korral töösuhet iseloomustavaid andmeid ja selgitusi. Vaidluse puhul lasub palga maksmise tõendamise kohustus tööandjal," rääkis Soomets. "Sellest võime järeldada, et töö pakkujal peaks olema huvi läbi rääkida, millise suhtega on tegu ning mis tingimustel tööd tegema asutakse."

Kui proovipäev, siis...

Kui pooltel on tõepoolest tahe lühikest aega töölepingut sõlmimata tööd proovida, on mõistlik täpselt kokku leppida tingimustes. Proovipäevale ei tohi kuluda rohkem aega, kui on vaja kõige üldisemaks tingimustega tutvumiseks ja oskuste kontrollimiseks. Mõistlikuks võib pidada paari tundi või keerukama ameti puhul paari päeva.

Ka proovipäevaks peab inimene olema ette valmistatud ja seaduses ettenähtud korras tööohutuse alal juhendatud. Kõrvalt vaadanud ja korraks käed külge pannud tööotsija ei pruugi tasu küsida, aga kui inimene loob mis tahes lepingu raames teisele lisaväärtust, on selle eest tasu nõudmine põhjendatud.

Lepingu olemuse üle tekkinud vaidluse korral otsustab töövaidluskomisjon või kohus, kas töölepingulise suhte tunnustamise, saamata töötasu ja muud nõuded on põhjendatud. Töövaidluskomisjoni avalduse koostamise soovitused leiate siit.

Erinevad proovipäevad

Tööinspektsiooni juristi Elina Soometsa sõnul tuleb eristada tavakeeles kasutatavat proovipäeva mõistet uuest teenusest, mis võimaldab Eesti töötukassas registreeritul paari päeva jooksul tööd proovida ja lubab tööandjal veenduda, kas ametisse kandideerija tema nõudmistele vastab.

Viimati mainitud tööturuteenuse eeldustega saab tutvuda lähimas töötukassa esinduses või siin.

Milles tuleks kokku leppida

Et hiljem oleks vähem arusaamatusi, tuleks enne proovipäeva algust kokku leppida,

  • kas tegu on tasuta proovipäevaga või asutakse tööle töölepingu alusel katseajaga,
  • mis praktilisi katseid potentsiaalsel töökohal tehakse,
  • mis on prooviaja maksimaalne pikkus,
  • missugused on tasustamistingimused (vajaduse korral lepitagu kokku ka sõidukulude hüvitamises).

Avaldatud ajalehes Sakala