Millal on tööandja kohustatud töötajale tagama palgaga vaba aja?


31.oktoober 2011
Allikas: Tööinspektsioon


Iga inimese elus tuleb ette ootamatuid situatsioone, millega on vaja kiiresti tegeleda. Olgu selleks siis veeavarii korteris või lähedase inimese äkiline surm, mis sunnib koheselt matuste korraldamisega tegelema hakata. 

Kui inimene on kodune, töötu või saab ta ise otsustada, kuidas ja millal tööd teha, ei teki tal probleeme vaba aja leidmisega. Ootamatult tekkinud probleemide lahendamiseks vaba aja leidmine on raskendatud aga inimestel, kes käivad kindlal tööajal tööl ning tihtipeale on nad n-ö asendamatud töötajad.


Kehtiv töölepingu seadus näeb ette regulatsiooni, mis kohustub tööandjat võimaldama töötajale mõistliku aja ulatuses vaba aega ning maksma selle aja eest keskmist töötasu.


 Seda juhul, kui:

-töö tegemine on takistatud töötaja isikust tuleneval põhjusel (töötaja hammas valutab ja ta läheb hambaarsti vastuvõtule; töötaja laps on ootamatult haigestunud jms olukord);

-põhjus, miks töötaja tööd teha ei saa, ei ole tingitud töötaja tahtlusest või raskest hooletusest (töötaja korteris on veeavarii);

-töö tegemine on takistatud töötaja isikust mittetuleneval põhjusel (töötaja korteris on toimunud vargus ning ta peab andma politseile sündmuskohal ütlusi);

-töötaja ei saa tööd teha piiratud ajavahemikul, st tegemist ei ole pikaajalise või püsiva takistusega (töötaja ei saa näiteks notari juurde aega töövälisel ajal; perekonnas on tekkinud ootamatu hädaolukord, mis muudab töötaja kohaloleku vajalikuks).


Viimase sätte kohaldamise puhul on oluline mõistlik aeg, mida hinnatakse iga üksikjuhtumi korral eraldi. Samuti peab tegemist olema olukorraga, kus töötaja ei saa tööd teha ajutistel põhjustel. Kui töötaja peab pike-ma aja jooksul iga päev tööajast ühe tunni jooksul käima näiteks meditsiinilistel protseduuridel, ei saa eeldada, et tööandjal on jätkuvalt töötasu maksmise kohustus. Nimetatud juhul on põhjendatud töölepingus kokku lepitud tööaja või töökohustuste ja sellest tulenevalt töötasu muutmine.


Pidulikud tähtpäevad tööajal

Töötaja isikuga on otseselt seotud ka erinevad tähtpäevad ja nende korraldamine või neil osalemine. Nii näiteks tahavad lapsevanemad saata esimesel koolipäeval lapse aktusele ja ülikooli lõpetav tudengist töötaja ihkab lõpuaktusele diplomi järele minna. Taolisi sündmuseid võib töötaja elus mitmel korral ette tulla, kuid üldjuhul on nende ürituste toimumine inimesele pikka aega ette teada. Seega on töötajal võimalus taolisi sündmuseid ette planeerida, mistõttu on võimalik juba varakult vormistada vastav päev puhkusena või muuta kokkuleppel tööandjaga oma tööajakava. Eelkõige kehtib taoliste juhtumite puhul hea usu ja mõistlikkuse põhimõte, mille kohaselt ei tohi töötaja põhjendamatult ja reaalse vajaduseta töölt ära käia ning tööandja ei tohi põhjendamatult keelduda keskmise töötasu maksmisest.


Soovitus tööandjatele: mõistlik on ettevõtte töökorralduse reeglites sätestada täpne regulatsioon töötajatele vaba aja võimaldamise kohta. Seejuures tuleks kindlaks määrata kord, kuidas kohustub töötaja teatama oma töötamise takistusest ning kui sageli mingi perioodi jooksul võib töötaja seda võimalust kasutada.