Õiguslik hinnang väljakuulutatud streigile

02. 06. 2009

Harri Taliga, EAKLi esimees

Tiia E. Tammeleht, EAKLi õigussekretär

 

EAKLi liikmetele, ametiühingutele.

EAKL korraldab streigi töötajate sotsiaalmajanduslike õiguste ja huvide kaitseks! Eesti Ametiühingute Keskliit korraldab streigi, mis seisneb EAKLi kui juriidilise isiku protestiaktsioonis vabariigi valitsuse vastu. Protestiaktsiooniga esitatakse valitsusele konkreetsed nõudmised, sh nõue alustada viivitamata kolmepoolseid läbirääkimisi töölepingu seaduse rakendamisega seotud probleemide lahendamiseks.

EAKLi korraldatav streik on seaduslik järgmistel põhjustel:

  • Tegemist on aktsiooniga, mis lähtub ametiühingute seaduslikust eesmärgist kaitsta töötajate sotsiaalmajanduslikke õigusi ja huve (AÜS § 2), samuti oma liikmete ja töötajate esindamine suhetes riigiga. Kõik AÜSis ametiühingute kohta sätestatu kohaldub ka ametiühingute keskliidule, on EAKLil õigus kasutada kõiki ametiühingutele ettenähtud vahendeid, sh streiki.
  • AÜS § 3 kohaselt saavutavad ametiühingud oma eesmärke läbi sotsiaaldialoogi Vabariigi Valitsusega. Kuna valitsus on rikkunud 23.04.2008.a. sõlmitud kolmepoolset kokkulepet uue töölepingu seaduse kohta ega ole käesoleva ajani, ametiühingute korduvatest ettepanekutest hoolimata, näidanud üles tahet alustada uut dialoogi, on ainus ametiühingutele jäänud vahend eesmärgi saavutamiseks streik selle rahvusvaheliselt tunnustatud ehk laiemas tähenduses.
  • Otsides ettekäänet ja eneseõigustust kolmepoolsetest läbirääkimistest hoidumisele, väidab valitsus, et oli sunnitud ise algatama töötuskindlustuse seaduse muutmise, kuna ametiühingud ei leppinud tööandjatega kokku. Väide on alusetu ja demagoogiline – kuna küsimus on seaduse rakendamises, on ainuvõimalikud ja möödapääsmatud just kolmepoolsed läbirääkimised riigi osalusel, sest sotsiaalpartneritel pole ei seadusandlikku ega täidesaatvat võimu.
  • Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 10 sätestab sotsiaalriikluse põhimõtte, mis kohustab riiki muuhulgas tagama ühinemisvabaduse kasutamise, eriti juhul kui selle sisuks on seismine töötingimuste eest.
  • Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 123 sätestab: ”Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid”.
    • Riigikogu on ratifitseerinud ILO konventsiooni nr 87 Ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kohta, samuti Parandatud ja Täiendatud Euroopa Sotsiaalharta.
  • ILO järelevalveorganid on välja töötanud üldtunnustatud ühinemisvabaduse põhimõtted, mis moodustavad rahvusvahelise tööõiguse lahutamatu osa ja mida peavad järgima kõik ILO liikmesriigid. ILO ühinemisvabaduse komitee on öelnud: Ühinemisvabaduse põhimõtetega on kaitstud streigid, mille eesmärk on leida lahendusi riigis tekkinud olulistele majandus- ja sotsiaalpoliitilistele probleemidele.
  • Ka Parandatud ja Täiendatud Euroopa Sotsiaalharta järelevalveorgan on rõhutanud, et riigid ei tohi piirata võimalusi streikida protestiks valitsuse majandus- ja sotsiaalpoliitiliste otsuste vastu.

Seega on EAKLi korraldatav streik igati kooskõlas Eestile siduvate rahvusvaheliste lepingutega, ILO põhimõtetega ning sellest tulenevalt Eesti Vabariigi Põhiseadusega.

Streigi seaduslikkuse otsustamine kuulub ainult kohtu pädevusse – poliitikute, ametnike ja tööandjate sõnavõtud antud küsimuses väljendavad vaid nende isiklikke seisukohti või poliitilisi eelistusi ning on mõeldud eelkõige ametiühingute hirmutamiseks. Kui valitsus taotleb kohtult EAKLi streigi tunnistamist ebaseaduslikuks, rikub ta Eesti riigi poolt võetud rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad Eesti liikmelisusest nii ILOs kui ka Euroopa Liidus.

Kollektiivsete töötülide lahendamise seaduses (KTTLS) sätestatud streigimõiste piirab Eesti töötajate õigust ühinemisvabadusele ja on seetõttu vastuolus ILO põhimõtetega. Teatavasti tunnistas ILO Ühinemisvabaduse Komitee 2008.a. juunis ILO konventsioonidega vastuolus olevaks ka Eestis seadustatud avalike teenistujate totaalse streigikeelu.

  • KTTLS määratleb streigimõiste väga kitsalt, käsitledes streigina üksnes töötajate surveaktsiooni oma tööandja vastu, mille olemusena seaduse mõistab töö katkestamist. Sellest võib teha eksliku järelduse, et Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) ei tohi valitsuse tegevuse vastu streikida, kuna valitsus ei ole EAKLi tööandja. Seega on KTTLS vastuolus ILO põhimõtetega.
  • Kuna KTTLSi regulatsioon on vastuolus ühinemisvabaduse põhimõtetega, on Eesti töötajatel õigus juhinduda rahvusvahelisest õigusest.
  • Kuna EAKLi korraldatav streik ei ole suunatud "tööandja" vastu, puudub kohustus läbida seaduses kirjeldatud lepitusmenetlus.
  • Kuna vaidluse põhjustas kolmepoolse kokkuleppe rikkumine valitsuse poolt, pole mõeldav pöördumine riikliku lepitaja poole, kes on ise valitsusametnik ega saa järelikult antud küsimuses olla sõltumatu.

Toetusstreigi korraldamine on KTTLSi alusel seaduslik, kui toimub põhistreik. Kuna EAKL on põhistreigi korraldaja, on kõigil Eesti töötajatel õigus korraldada toetusstreike. KTTLS ei nõua ega eelda lepitusmenetluse läbimist toetusstreigi korraldamisel, kuna ei streigita oma tööandja vastu.

Tööandjatel puudub alus nõuda toetusstreigi korraldajatelt ja selles osalejatelt kahju hüvitamist, kuna toetusstreigi korraldamine on seaduslik (täita tuleb vaid KTTLSis sätestatud streigist ette teatamise nõudeid).

Töörahukohustus: kui töötajad on endale kollektiivlepinguga võtnud täieliku töörahukohustuse, nt sõnastuses “töötajad kohustuvad mitte korraldama streiki ja muid aktsioone kollektiivlepingu kehtivuse ajal”, on tegemist töötajate õigusi ebaproportsionaalselt piirava kokkuleppega ja lähtuda tuleb kollektiivlepingu seadusest (KLS).

Seadus lubab toetusstreike kehtiva kollektiivlepingu korral – KLS § 11 lg 3 sätestab: “Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (edaspidi - pidama töörahu).”