Viktor Trasberg: Eesti vajab astmelist tulumaksu

20. august 2014

Ühest küljest poleks nagu põhjust Eesti maksude kallal viriseda: maksukoormus on madal, riigivõlg väike ja eelarved enam-vähem tasakaalus. Teiselt poolt näeme, et eelarvetasakaal põhineb liiga palju mittemaksulistel tuludel – saastekvootide müügil ja eurotoetustel. Tänaseks on saastekvoodid müüdud ja eurorahade osakaal muutub eelarves üha väiksemaks. Siit ka loomulik küsimus: kuidas korvame puudujääva eelarvetulu?

 Maksustamisega seotud probleemide kuhjumine on ilmselge, kuna ühiskond vananeb ja noored 



Maksustamisega seotud probleemide kuhjumine on ilmselge, kuna ühiskond vananeb ja noored vaatavad ringi välismaal. Üldteada on hariduse ja politsei alarahastatus; kahtluse all meditsiinisüsteemi jätkusuutlikkus. Pensionid ja sotsiaaltoetused on madalad. Pole kahtlust, et maksuraha oleks tarvis rohkem kui seda praegu kogutakse.


Selles raamistikus arvan, et Eesti maksusüsteem ei ole enam jätkusuutlik. Seda eelkõige põhjusel, et meie maksustruktuur on ilmselgelt tasakaalust väljas. Viimase kümnendi vältel on Eestis pidevalt kasvanud tarbimisega seotud maksud. Samal ajal on alanenud inimeste tulumaks ja ettevõtete kasumimaks.


Ehk siis – süsteemi püsivuse eeldus on tarbimise suurenemine ja seeläbi riigile tarbimismaksude genereerimine. Paraku oleme olukorras, kus tarbimismaksude suurendamisega ei ole võimalik enam katta ühiskonna kuluvajadusi. Oleme tarbimismaksude suhtelise osa poolest riigieelarves niigi Euroopa tipus. Kõrge tarbimismaksude tase suurendab siseturu hindu ja peletab poest nii kodu- kui välismaised poodlejad.


Aga lisaks otsestele ja kaudsetele maksudele on olemas ka kolmas maksuliik – sotsiaalkindlustusmaksed, mida maksavad nii eraisikud kui ka ettevõtted. Eestis kaetakse sotsiaalmaksu arvelt pension ja ravikindlustus. Aga erinevalt enamikust Euroopa riikidest on sotsiaalmaks Eestis lükatud pea täielikult tööandja koormaks. Selle tõttu oleme ettevõtete sotsiaalmaksu osakaalu poolest eelarvlaekumistes Euroopa riikide seas kindlalt kõige kõrgemal tasemel.


Kõrge sotsiaalmaksukoormus ei võimalda tõsta palku ja vähendab ettevõtete konkurentsivõimet. See on täna peamine ja kiiret lahendust ootav maksuprobleem.

Maksusüsteemi on sisse kirjutatud vastuolu: ühelt poolt eeldame inimeste tarbimiskulutuste kasvu, aga teiselt poolt oleme teinud palkade tõstmise väga kulukaks. Sellepärast ongi palgatõus vaevaline ja inimesed otsivad paremini tasustatud tööd välismaalt.


Ettevõtete sotsiaalmaksukoormus peab oluliselt vähenema, kui me tahame, et Eesti ettevõtted oleksid konkurentsivõimelised nii kaupade müümisel kui ka töötajate palkamisel. Ja siin oleme väga kummalises olukorras, kus ükski Eesti erakond ei julge midagi sisulist öelda. Sest siis tuleks vastata küsimusele, mis maksudesse ettevõtete sotsiaalmaksukoormus üle kanda.


Aga vastus saab olla ainult üks: peale üksikisiku tulumaksu ja ettevõtte kasumimaksu pole seda koormust mitte kuhugi siirata. Seda asjaolu ei ole paraku Eesti erakonnad suutelised avalikult välja ütlema.


Majanduslike põhjustel pole sotsiaalmaksukoormust võimalik kanda tarbimismaksudesse – need on meil niigi kõrged. Aga poliitilistel põhjustel ei taheta maksukoormust suunata eraisikute tasandile ega muuta kasumimaksusüsteemi, sest see tähendaks valijate silmis oma seisukohtade muutmist.


Eesti vajab laiaulatuslikku maksureformi, mis eeldab üheaegseid ja olulisi muudatusi paljude maksude toimimispõhimõtetes. Ilma selleta pole võimalik suurendada ettevõtete konkurentsivõimet, tõsta palku ega tagada Eesti riigi püsimist.


Sotsiaalmaksukoormuse vähendamine on võimalik selle osalise ülekandmisega tulumaksudesse. Süsteemi muutmisega peab kaasnema ka praeguse tulumaksusüsteemi jagunemine kaheks, üksikisiku tulumaksuks ja tavapäraseks kasumimaksuks (nagu see igal pool maailmas toimib). See võimaldaks tänase kõrge ettevõtete kasumimaksu määra alla tuua ja vähendada sellega seotud manipulatsioone.


Eraisikute tulumaksukoormuse suurendamine peab ühtlasi ka efektiivselt jaotama maksukoormuse tulusaajate vahel, mis tähendab tulumaksusüsteemi suuremat progresseeruvust ehk astmelist tulumaksu. See vastab täielikult kaasaegse majandus- ja maksuteooria seisukohtadele.


Täna ei ole meil ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, miks peaksime Eestis kasutama primitiivset ja ebaefektiivset proportsionaalset tulumaksu. Selline tulumaksusüsteem on kasutustel vähestes, eranditult Ida-Euroopa, et mitte öelda idaslaavi riikides. Väidetakse, et proportsionaalne tulumaks on maailmavaade! Aga mis on küll selle maailmavaate nimi, mis ühendab Eesti poliitikuid Putini Venemaa ja Lukašenka Valgevenega?


Progresseeruv tulumaks ei ole mitte poliitiline, vaid tehniline küsimus. Poliitiliseks muutub teema siis, kui erakonnad panevad lauale oma seisukohad ja argumendid, kuidas nad tulumaksukoormust läbi maksuastmete jaotavad erinevate tulusaajate lõikes. Eesmärgiks on aga kokku koguda vajalik maksuraha ja tekitada võimalikult vähe heaolu kaotust maksumaksjatele.


Kokkuvõttes, riigi toimimise rahastamine muutub üha pingelisemaks ning seega oleks aeg on loobuda ammu surnud maksudogmadest. Eesti ettevõtted peavad saama konkurentsivõimelisemaks ja inimeste heaolu peab kasvama.

Meil pole enam võimalik nokitseda sellise tühja-tähja kallal nagu tulumaksuvaba miinimum või sotsiaalmaksu lagi.

                                                                                    Allikas: Vikerraadio päevakommentaar

                                                                                                                Toimetas Rain Kooli