Töötuse määr langes 2013. aasta II kvartalis 8,1 protsendini

15. august 2013

Töötuse määr langes 2013. aasta II kvartalis 8,1%ni, teatab Statistikaamet. Oluliselt vähenes pikaajaliste töötute arv.



Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötuse määr oli II kvartalis märgatavalt madalam nii eelmise kvartali kui möödunud aasta II kvartaliga võrreldes (mõlemal puhul oli töötuse määr 10,2%). Tööpuudus on olnud langustrendis 2010. aastast alates. Töötute hinnanguline arv oli II kvartalis 57 000, mis on 14 000 võrra väiksem kui aasta varem.

 

Nii eelmise kvartali kui eelmise aasta sama ajaga võrreldes kahanes II kvartalis enam meeste tööpuudus. Kui enamasti on tööpuudus meeste seas suurem, siis II kvartalis jõudsid naiste ja meeste töötuse määr samale tasemele.

 

Aasta varasemaga võrreldes vähenes II kvartalis tunduvalt (9000 võrra) pikaajaliste (enam kui aasta tööd otsinud) töötute arv, olles 28 000. Pikaajalise töötuse määr oli II kvartalis 3,9% ning see langes esmajoones enam kui 2 aastat tööta olnute arvelt. Vähem kui aasta tööd otsinute arv kahanes aastaga 5000 võrra.

 

Eagruppide võrdluses vähenes töötus enam noorte ja keskealiste seas ning vähem vanemaealistel. Noorte (15-24-aastaste) töötuse määr oli II kvartalis 16,1%, mis on nii eelmise kvartaliga kui aasta varasemaga võrreldes oluliselt väiksem (siis oli noorte töötuse määr vastavalt 23,1% ja 24,4%). Arvuliselt on töötuid noori jäänud aastaga kolmandiku võrra vähemaks. Kuna töötuse määra arvestatakse osatähtsusena tööalaselt aktiivsetest noortest, kuid selles eas paljud alles õpivad ning ei ole tööelu alustanud, siis kõikidest noortest oli töötuid 6,5%.

15–74-aastaste tööhõive määr oli II kvartalis 63,0%. Hõive kasvas nii eelmise kvartali kui eelmise aasta sama perioodiga võrreldes (siis oli hõivemäär vastavalt 60,8% ja 60,9%). Tööga hõivatute hinnanguline arv oli 645 000. See kasvas nii töötute kui majanduslikult mitteaktiivsete (need, kes ei tööta ega otsi tööd) arvu vähenemise arvelt.

 

Majanduslikult mitteaktiivsete (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) osatähtsus 15–74-aastaste hulgas kahanes ning oli II kvartalis 31%. Mitteaktiivsete hinnanguline arv oli 322 000 ning see kahanes eelmise kvartaliga võrreldes 8000 võrra. Enim kahanes mitteaktiivsete arv terviseprobleemide pärast tööturust eemalolijate arvu vähenemise tõttu. Veidi kasvas tööotsingutes heitunute (need, kes on kaotanud lootuse tööd leida) arv, II kvartalis oli neid hinnanguliselt 9000.

 

2012. ja 2013. aasta hinnangute arvutamisel on eelnevate perioodidega võrreldavuse tagamiseks kasutatud Statistikaameti avaldatud arvestuslikku rahvaarvu 01.01.2012 seisuga, mida ei ole korrigeeritud 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetega. Tööjõu-uuringu 2000.–2013. aasta andmed täpsustatakse pärast kahe loenduse vahele jäävate aastate rahvaarvude korrigeerimist ja avaldatakse 2014. aasta I kvartalis.

 

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Pikaajalise töötuse määr on enam kui aasta tööd otsinud töötute osatähtsus tööjõus. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

                                                                                                      Allikas: Statistikaamet