Tootlikkusest kiirem palgakasv võib tähendada osade firmade lõppu

14. oktoober 2014

Tänavu esimesel poolaastal 4,8 protsendini ulatunud palgakasv ei näita pidurdumise märke tööjõu puuduse tõttu, küll aga võib tähendada lõppu mitmetele väiksema kasumlikkusega firmadele, ütles Eesti Pank oma tänases tööjõu-uuringu tutvustuses.




Palgakasv oli kiirem madalama sissetulekuga inimestel – nii on vähenenud nende inimeste osakaal, kelle töine sissetulek jäi kuus alla 40 protsendi mediaanist ehk 304 euro. Alla miinimtasu ehk 355 euro jäi keskmiselt 14 protsenti palgaväljamaksetest – sinna alla läheb perioodiline töö ja osaajaga töö. Viiendik inimestest teenib 500 eurot või vähem.


«Seal on teatud protsent ettevõtteid, kes kasutavad seda ära maksukohustuse optimeerimiseks,» märkis Eesti Panga ökonomist Natalja Viilmann.


Töötajate register tõi 5600 uut miinimumpalga saajat, kes andsid oma panuse riigieelarvesse, kuid mõjutasid palgakasvu numbrit ka pisut vähenemise suunas.


«Vähenenud on ka nende osatähtsus, kelle sissetulek ületab mediaani kaks korda,» ütles , märkides, et mediaanilähedast palka saavate inimeste väljamakseid on rohkem. Palgajaotus on sellega ühtlasemaks läinud.


Tööjõumaksud on alanenud, kuid suuremat langust pole toimunud.


«Palgakulude kasv on aeglustunud, kuid vaid veidi, kahjuks. Tootlikkuse kasv on olnud kiirem,» märkides, et tootlikkus kasvas 3,8 protsenti.


Tööjõukulu osatähtsus lõpptoodangu maksumusest on kasvanud

«Kasumi osatähtsus on vähenenud ja kasumi kasv on kahanenud. Kaua see olukord ei saa kesta, sest kuskil peab toimuma veelgi suurem töötajate lahtilaskmine või positiivse stsenaariumi korral SKP kasv,» kõneles Viilmann, tähendades, et uute eksporditurgude leidmise korral ei ole selles lühiajalises põikes probleemi.


Pikemas plaanis sunnib tööjõukulude kasv ühiku kohta madalama kasumimääraga firmad turult välja.


Väiksem tööjõupakkumine sunnib tulevikud ettevõtjaid vaatama ka reservide poole – lastega pikalt kodus olnud naised, inimesed, kes ei kandideeri ega otsi aktiivselt tööd ning töötud, kes ei taha enda kvalifikatsiooni tõsta.


«Kui võtta palgakulud versus majanduskasv, siis areng on tasakaalukam, kui varem, aga mitte päris tasakaalus,» ütles ökonomist.


Allikas: Majandus 24