Tööpuudus püsib jätkuvalt väga kõrgena

2. mai 2012

Mullu oli tööpuudus Eestis 12,5 protsenti, hakates aasta lõpul uuesti kasvama, analüütikud ootavad, et tööpuudus väheneb nii sel kui ka tuleval aastal, kuid sellest hoolimata püsib väga kõrgena.


«Kuigi see kõlab trafaretselt – Eesti on nii väike majandus, et iga inimene on tähtis,» ütles Swedbanki analüütik Annika Paabut.

Swedbank prognoosib, et töötuse määr langeb sel aastal 10,5 protsendini ning tuleval aastal 8,6 protsendini.

Rahandusministeeriumi prognoos on sellega võrreldes märksa mustemates värvides: 11,5 protsenti käesoleval ja 9,6 protsenti 2013. aastal. Selle järgi tööpuudus tänavu peaaegu ei taandugi, sest 11,5-protsendine tase oli mullu viimases kvartalis.
«Tööpuudus mõjutab ka pereliikmeid. Töötute lastel on ligipääs huviharidusele oluliselt kesisem. Rääkimata võimalusest õppida kusagil kaugemal kui kodulinnas. Tööpuudus ei ole ainult ühe inimese probleem,» kommenteeris Paabut.

Normaalne tööpuuduse määr

Buumiaastail langes tööpuudus Eestis 4-5 protsendini ning tugevalt andis tunda töökäte nappus. Viimane pole ka praegu kuhugi kadunud, sest struktuurne tööpuudus on märgatav Eestis.

«Tasakaalulise tööpuuduse määra hinnangud on erinevad, kuid selline, mis suurt inflatsiooni tõusu kaasa ei too, on umbes 6-7 protsenti,» ütles Paabut. «See on üpris normaalne olukord, sest osa inimesi lahkub ja otsib uut töökohta. Selline tase on majanduse tervisele hea.»
Seitsme protsendini langevat tööpuuduse määra aga pole lähiaastail oodata. Pigem väheneb määr ka selle tõttu, et tööturul aktiivsete inimeste hulk hakkab taas langema. Majandusliku heaolu paranedes loobub mingi osa inimestest tööotsinguist, pöördudes tagasi koduperenaiseks või õpingute juurde.

Eestis on viimastel aastatel kasvanud nii tööpuudus kui ka hõivatute hulk. Üheks suurenenud tööhõive põhjuseks on ka laulva revolutsiooni aegse arvuka põlvkonna jõudmine tööinimese ikka.

Paabut märkis, et ta ootaks valitsuselt suuremat panustamist aktiivsetesse tööturumeetmetesse. «Õpetame õmblejaid, kuid vaja oleks rätsepaid,» tõi ta näite, et kutseõpe peaks senisest paremini arvestama majanduse vajadusi.

Majanduskriis viis töö jäädavalt

Eesti Panga tööturu analüüs näitab, et kriisi ajal töö kaotanud polegi enamasti siiani tööd leidnud.

«Kui alla 6 kuud tööta olnute arv saavutas maksimumi 2009. aasta teises kvartalis, siis 12 kuni 24 kuud tööta olnute arv saavutas oma tipu aasta hiljem ning 24 kuud või rohkem tööta olnute arv kaks aastat hiljem. Seega pole suur osa majanduslanguse ajal töö kaotanutest veel hõivesse naasnud,» kirjutavad keskpanga ökonomistid Natalja Viilmann ja Orsolya Soosaar oma äsja ilmunud ülevaates.
Pikaajaliste töötute osakaal kasvas eelmisel aastal kiiresti, jõudes 2003. aastaga võrreldavale tasemele. Keskpanga ökonomistid märkisid, et kõrge pikaajaline tööpuudus oli iseloomulik Eestile enne majandusbuumi.

Pikaajaline tööpuudus jõudis eelmise aasta neljandas kvartalis 59 protsendini töötuist ning see jätkab kasvu ka tänavu.

Swedbanki analüütik Annika Paabut märkis, et kui inimene on olnud väga pikka aega töötu, siis tema harjumused ja oskused kaovad.

«Ka inimkapital amortiseerub. Pikka aega töötuna olnud inimesel on raske tööturule naasta,» lausus Paabut.

Pikaajalised töötud erinevad demograafiliste tunnuste poolest lühiajalistest. Kolmandik pikaajalistest töötutest on üle 50 aasta vanad. Vanemaid inimesi on kaks korda rohkem pikaajaliste hulgas võrreldes lühiajaliste töötutega. 42 protsenti pikaajalistest ei oska üldse eesti keelt. Lootusetutel töötutel pole ka enamasti kutse- või erialaharidust.

Teine suur riskirühm on Eesti Panga analüüsi järgi 15–24-aastased inimesed.

«Noorte tööpuudus on tõsine sotsiaalne riskitegur, sest nende pikaajaline tõrjutus tööturult võib mõjutada selle vanuserühma edasist konkurentsivõimet ning töötahet. Üleminek õpingutelt tööellu ei ole paljudele noortele lihtne, eriti veel majanduse ja tööturu surutise ajal,» kirjutavad Eesti Panga ökonomistid.

Noorde tööpuudus on kaks korda kõrgem kui keskmine töötuse määr.

Enam kui pooled abirahata

Aktiivne tööotsimine nõuab inimeselt pingutust ja ka raha, sest on vaja teha igapäevaseid kulutusi enda pakkumiseks tööandjaile. Enam kui pooled Eesti registreeritud töötutest ei saa aga toetusi.

Registreeritute hulgast sai 2011. aastal töötuskindlustushüvitise väljamakseid keskmiselt 12 000 ini¬mest (22%) ning töötutoetust 10 300 inimest (19%). Kokku oli nende kahe toetuse saajaid vaid 41% registreeritud töötutest ehk 26% kõikidest töötutest; 64 500 inimest toetusi ei saanud (ei pidanud va¬jalikuks end töötuna registreerida või ei täitnud toetuse saamise tingimusi), kuigi nendele võisid laiene¬da aktiivsed tööturu meetmed. Aastaga on erinevate toetuste saajate osatähtsus registreeritud töötu¬te arvus alanenud ligi 10 protsendipunkti võrra.

Palgaralli oht

Swedbanki hinnangul elab umbes 25 000 inimest n-ö pendlielu: äripäevadel töö Soomes või mujal välismaal ning nädalavahetused kodus pere juures. Paabut märkis, et ühel hetkel inimene väsib ja kolibki välismaale. Pendeldajad tulevad peamiselt ehitus-, transpordi- ja tervishoiusektorist.

«Kui kümnest noorest arstist kaheksa õpib soome keelt, siis see on murekoht,» ütles Paabut.
Paabut märkis, et aina vähenev tööjõud sunnib riiki muutma immigratsioonipoliitikat.

«Lahkuvate inimeste ja ka rahvastiku vananemise tõttu vajame uusi töökäsi. Iga järgmine tööturule jõudev põlvkond on oluliselt väiksem, ka pensioniea tõus ei suuda seda leevendada.
Meil ongi inimesi vähe, kui me sisse tuua ei saa, siis algab palgaralli, mida nägime aastal 2006. Seda me ometi ei taha,» kommenteeris Paabut.


Allikas: E24.ee