Tööinspektsioon leidis Maxima kauplustest 181 rikkumist

26. oktoober 2011

Tööinspektsioon leidis oktoobris Maxima kauplustest ja peakontorist kokku 181 rikkumist, millest lõviosa puudutas töötervishoidu ja -ohutust. 

Enamik 3.-12. oktoobrist toimunud sihtkontrollis leitud rikkumistest oli töökeskkonna alal: tööinspektorid tuvastasid 153 erinevat töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumist.

„Silma hakkab oskamatus või ka tahtmatus mõelda töötajate heaolule: töökohale kehtestatud nõuete rikkumisi leiti pea kõikjal,” ütles inspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon.

 

Maximale on omane, et kassapidaja seljatagune on avatud, ilma mingi vaheseinata, nii et kliendid mööduvad vahetult müüja selja tagant. „Töötajate küsitlemisel julgesid nad selle ka välja öelda, et tegelikult neid häirib, kui klient kõnnib selja tagant nii ligidalt mööda. Lisaks ei ole kassapidajatel ruumi oma asendit muuta,” selgitas Silja Soon.

 

Teise Maximale omase probleemina saab nimetada liiga väikseid kaubaladusid, mistõttu tekib laoriiulite ülekoormatus ning liikumisteede ummistamine kaupadega.

 

Naiste duširuumi olid kuhjatud katkised toolid

Kaheksas kaupluses ei vastanud nõuetele olmeruumid, näiteks ühes poes olid naiste duširuumi kuhjatud katkised toolid.

Töösuhete alal tuvastasid tööinspektsiooni juristid 28 rikkumist, mis olid peamiselt seotud töö- ja puhkeajanõuete mittetäitmisega.

 

„Maxima rikkumised on sarnased teiste tööandjate rikkumistega – töölepingud on puudulikult vormistatud, probleeme esineb tööaja korraldusega ning selle täitmise kontrollimisega tööandja poolt,” selgitas Tööinspektsiooni peajurist Meeli Miidla-Vanatalu. „Näiteks tööandja ei pea tööajaarvestust lähtudes töötajate tegelikust tööajast, vaid sõltuvalt kaupluse lahtiolekuajast või töötajale koostatud tööajakavast.”

 

Positiivse poole pealt saab Maximas välja tuua uute töötajate põhjalikku sisseelamisprogrammi, kus igaühele märgitakse vastavasse tunnistusse läbitud koolitused ja väljaõpped; tasuta sooja lõunasööki; tasuta vaktsineerimist jm.

 

Maximal on tööinspektsiooni töösuhete-alaste ettekirjutuste täitmiseks aega 14. novembrini. Töökeskkonna alal on järelevalvetähtajad pikemad: valdav enamik rikkumisi tuleb kõrvaldada käesoleva aasta jooksul, kuid viimastega on aega kuni 1. juunini 2012.

Järgmisel aastal kavatseb tööinspektsioon korraldada sihtkontrolle ka teistesse suurematesse kauplusekettidesse.

                                                                                                              

Allikas: Delfi



KOMMENTAAR:

Elle Pütsepp

Eesti Teenindus-ja Kaubandustöötajate Ametiühing


Mul on hea meel, et tööinspektsioon võttis kätte ja tegi Maxima poodides sellise laiapõhjalise kontrolli. Avastatud rikkumised ja puudused on olnud probleemiks juba pikemat aega ning see pole olnud saladus.


See, mis Maximas toimub, see on võrreldes teiste kettidega kindlasti tõsisem. Teistes suuremates kettides – olgu tegemist Rimi, Selveri või Prismaga – pole inspektsioon minule teadaolevalt )rikkumisi leidnud. Läinud kuul tehti näiteks Prismas kaks kontrolli, üks Lasnamäel ja üks Tartus, ja olulisi rikkumisi ei avastatud.


On kette, kes on ise pöördunud tööinspektsiooni poole ja küsinud nõu, millised on nende poodides kitsaskohad ja kuidas neid parandada. Ja selline ettevõtte ja tööinspektsiooni koostöö on andnud häid tulemusi. Samuti on firmasid, kus on väga tugev sisemine kontroll nõuete täitmise kohta. Näiteks Rimis jälgitakse rangelt, milline on tööaeg, kuidas seda kasutatakse, kas töötajad kasutavad ära lõunavaheajad ja pausid. See on väga täpselt reguleeritud ja sellest peetakse kinni nii tööandja kui ka töötajate poolt.


Samas tuleb meeles pidada ka seda, et meil ei ole ainult suured poeketid, vaid ka palju väikseid kauplusi. Seal algavad probleemid juba töölepingu sõlmimisest. Praegune seadus lubab töölepingu  tingimustes kokku leppida ka suuliselt ja nii on töötajal hiljem väga keeruline midagi tõestada ja oma õiguste eest seista. Veel on paljudes kohtades probleemiks käsitsi kaupade teisaldamine ja see, et varutud kauba virnad pole müügisaalis või laos ohutult ladustatud. Müüjate puhul on veel murekohaks see, et kassad on sageli nn ühepoolsed ja müüjal tuleb pidevalt kasutada oma ühte kätt.


Lõppeks peab märkima, et müüja töö ongi raske, kuid palju sõltub ikkagi tööandjast ja loomulikult ka sellest, kuidas inimene ise oma töösse ja tervisesse suhtub.