Tööandjad jätavad sageli töötajate tervisekontrolli tegemata

12. veebruar 2015

Tööinspektsioon avastas töötervishoiuteenuse korraldamisele suunatud sihtkontrollis mitmeid rikkumisi.


Tööinspektsiooni 2014. aasta töötervishoiuteenuse korraldamisele suunatud sihtkontrollide käigus avastati, et 21 protsenti ettevõtetest ei olnud töötajate tervisekontrolli korraldanud, 37 protsendill juhtudest ei olnud töötervishoiuarst tutvunud töötaja töökeskkonna ja -korraldusega ning 44 protsendil olukordadest ei korraldatud töötajale tervisekontroll tema tööle asumise esimese kuu jooksul.


Sihtkontrolli käigus külastati 80 ettevõtet. Rikkumisi tuvastati 41 külastuse puhul. Tehti suulisi märkusi ja anti soovitusi, ettekirjutusi koostati 34-le ettevõttele. Sihtkontrolli eesmärk oli parandada nii tööandjate kui ka töötajate endi teadlikkust järjepideva tervisekontrolli korraldamise vajalikkusest. Samuti sooviti anda töötervishoiuarstidele tagasisidet töötervishoiuteenuste kitsaskohtadest.


Sihtkontrolli käigus tuvastati, et 21 protsenti ettevõtetest ei olnud töötajate tervisekontrolli korraldanud, sagedaimaks põhjuseks oli tööandja teadmatus. 31 protsendil juhtudest viidi tervisekontroll läbi enne riskianalüüsi tegemist.


Tegelik asjade käik peaks toimuma vastupidi: riskianalüüsi käigus hinnatakse töökeskkonna ohutegurite võimalikku mõju töötajate tervisele ning selle põhjal otsustatakse, kas korraldada konkreetse töökoha töötajatele tervisekontroll ning mida see peab endas sisaldama.


Riskianalüüs peab andma suuna ka töötervishoiuarstile, kes peab kohapeal tutvuma töökeskkonna ja -korraldusega, 37 protsendil juhtudest seda ei olnud tehtud.


Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu selgitab, et töötervishoiuarsti hinnangud ja nõuandeid ei peaks põhinema üksnes kohtumisel töötajaga arstikabinetis, vaid kõigepealt peaks ta tutvuma töötaja töökeskkonna ja -korraldusega. «Sellest lähtuvalt peaks need andma tööandjale soovitusi, kuidas muuta töökoht tervist säästvaks. Samuti peab töötervishoiuarst nõustama töötajat, kuidas oma tervist tööd tehes hoida, tooma välja rohkem tegevusi, mida järgida tööajal lähtuvalt konkreetsest töökohast.»


Tööandjate kommentaaridest selgus, et üldiselt ollakse tervisekontrolli korraldusega rahul. Kitsaskohana toovad tööandjad välja selle, et töötervishoiuarstide otsused on sageli üldsõnalised ja ebamäärase sõnastusega. Tööandjad ootavad konkreetseid soovitusi, kuidas töökeskkonda paremaks muuta.


Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt tuleb töötajale korraldada tervisekontroll tööle asumise esimese kuu jooksul. Kontrollimise käigus avastati, et 44 protsendil juhtudest ei peeta sellest nõudest kinni. Perioodilise tervisekontrolli tähtaegadest ei peeta kinni 29 protsendis külastatud ettevõtetes.


«Tööandjad ei adu tervisekontrolli üldist eesmärki, vaid korraldavad seda lihtsalt nõude täitmise pärast. Tervisekontrolli läbiviimise eesmärk ei peaks olema pelgalt kohustuse täitmine selle enda pärast, vaid eesmärk on avastada võimalikult varakult tööst põhjustatud tervisevaevusi, tagada töötava inimese tervise säilimine ning ka hilisem elukvaliteet,» kirjeldab Maripuu hetkeseisu.


Tööinspektsiooni roll seoses töövõimereformiga on tegeleda ennetusega, mille üheks eesmärgiks on hoida juba töötavate inimeste töövõimet ja nende tervist. Plaanis on kavandada tervisekontrolli korraldamisele suunatud teabepäevi tööandjatele koostöös sotsiaalministeeriumi, terviseameti ja töötervishoiuarstidega.



Allikas: Tarbija24