Maxima töötaja: meid koheldi kui orje

25. august 2011

Elva suurpoe töötajad lahkuvad äsja avatud kauplusest alandavate töötingimuste tõttu. 

„Täielik orjapidamine!” kirjeldas oma kuuajalist töökogemust Maxima Elva vastavatud kaupluses müüjana töötanud Tiiu Vaas, kes nüüd otsustas sealt töölt lahkuda. „Seal valitseb täielik korralagedus. Teistest inimestest on kahju, kellel on noored pered ja kes peavad vastu pidama,” kahetses ta.

Endise müüja kaebuste nimekiri kaupluses valitsenud töötingimuste kohta on pikk ja detailirohke. „Tööle läksime 22. juulil, lepingud anti meile allakirjutamiseks alles 7. augustil. Palusin siis lepingu koju kaasa võtta, et vajadusel juristiga konsulteerida. Seda ei lubatud. Juhataja käskis alla kirjutada seal ja kohe.” Nüüd, kuu aega hiljem, ootab aga naine, ja tema sõnul ka kõik ülejäänud poe töötajad, siiani enda versiooni lepingust, millel oleksid peal ka juhtkonna allkirjad.  

„Algusest peale pole kehtinud mitte mingeid töögraafikuid. Juhataja ütles, homme tulete tööle kella kaheksaks hommikul, siis jälle, et seitsmeks. Tööpäev lõppes tema käsul siis, kui kõik kaubad olid riiulitesse pandud, mis oli alles hilisõhtul,” kirjeldas Vaas.
Vaas ise pandi tööle grilltoodete letti, kus tal tuli kasutada uut grillahju mudelit. „Mitte mingit koolitust ega juhendit ei antud, et kuidas seda kasutada. Küll saab, lubati. Kolm korda küsisin seda, aga asjatult. Lõpuks siis iseseisvalt õppisin selle asja ära ja sain hakkama. Paberil oli kirjas, et masinal on automaatpesu. Selle kohta küsisin ka korduvalt, et kuidas seda käivitada, lubati korduvalt, et kohe, kohe. Kuid lõpuks öeldi, et mul tuleb see ikkagi käsitsi puhtaks küürida ning kästi selleks kasutada vastavat vahendit. Seda võib aga kasutada üksnes respiraatori, kaitseprillide ja kinnastega. Neid mulle aga ei antud. Siiani ei ole neid seal töötajatele antud. Nii ma siis küürisin käsitsi. Pärast seda olid käed paistes ja veriste haavanditega. Ei saanud koju minnes ka duši alla minna, sest veega kokkupuude oli liiga valus. Käed on hellad siiamaani.”

 

Ohtlik, ent tõhus vahend

Samuti käskis kaupluse juhataja Vaasil järgmistel päevadel sama vahendiga puhastada peale ahju ka panne, mida oli terve päev kasutatud. „Ma selgitasin, et see on ju ohtlik aine. Vastati, et aga see võtab rasva hästi ära!” imestas Vaas. Ometi oli see vahend mõeldud siiski vaid ahju puhastuseks, mitte pannide. „Ja siis pidin sama ainega puhastama ka riiuleid letil, millel on kuum alus, mis hoiab ostjatele välja pandud toidu soojas. Mõtlesin, et üks asi on see, et mina hingan seda keemilist ainet sisse ja rikun oma tervise ära. Aga seal kuumuse käes võis see aine ju aurustuda ja mõjutada ka tooteid, mida inimesed ostsid,” lisas naine.

Sanitaarnõuetega oli tema sõnul kaupluses üldse küsitavad lood. Näiteks oli kahtlane, et külmas laoruumis hoiti läbisegi riiulitel nii toorest liha kui ka vorste ehk valmistooteid.  
Probleeme oli ka ületundide tasustamisega. Palk pidi olema miinimumpalk – 1,73 eurot tunni eest. Kui Vaas oma palga lõpparvestuse kätte sai, oli see poole väiksem, kui tema enda tundide arvestuse järgi see olema oleks pidanud. „Ma tahaks teada, kuidas sai selline arv, aga mulle seda ei selgitata. Siiani ei ole ma saanud isegi oma lepingut kätte.” Naine läheks asjaga ka tööinspektsiooni, kuid selleks oleks vaja dokumente, probleem aga ongi selles, Maxima neid aga talle väljastanud ei ole.

„Peamine oli aga see, kuidas inimesi koheldi. Juhtkond karjus inimeste peale, kõlasid pidevad mõnitused. See oli ikka liig.”  
Kuu aja jooksul, kui inimesed on Elva Maximas töötanud, on sealt lahkunud juba kuus inimest. „Enne avamist nägime seal töötamas veel kolme inimest, kes siis aga kadusid kuhugi. Eks nende asemele võeti siis jälle uued inimesed. Nii see oligi, nad tundsid oma jõudu. Nad ju teadsid, et töötuid on palju ja kui keegi ära läheb, siis võetakse suuremate probleemideta nende asemele uued.”

Üks lahkujatest oli transporditöölise ametit pidanud Madis, kes samuti kirjeldab juhtkonna väga üleolevat suhtumist. „Kui läksin tööle, öeldi, et minu vahetus on hommikul seitsmest kella neljani. Enamasti aga töötasin vähemalt kella kaheksani õhtul. Lubati iga päev, et tuleb graafik. Siis paberi peale ka midagi tekkis, aga keegi ei hoidnud sellest kinni,” rääkis Madis. Tema pikim tööpäev kestis näiteks 17 tundi jutti. Ka puhkepäevi ei lubatud võtta. „Alguses tegin 11 päeva jutti, ainult ühe pühapäeva sain vabaks. Nii et õhtuks olin tavaliselt zombie. Järjest võtsin kaupa vastu, autod voorisid ette. Puhkepausi ka ei tohtinud teha. Ja kui siis õhtul mulle veel karjutakse „Ajusid ei ole!”, siis … Siis tõesti, selleks hetkeks oled nii väsinud, et mõistus enam ei töötagi,” rääkis mees nördinult. Kui lubatud muudatust töökorras ei tulnud ega tulnud, pani ta ise lahkumisavalduse lauale.

 

Juhataja: töötajad on laisad

Kaupluse juhataja Hrestina Fokina võttis olukorra kokku tõdemusega, et tema töötajad on laisad ega taha tööd teha ning pigem temal on probleem korralike töötajate leidmisel. „Need inimesed ei oska midagi teha! Ei oska kaupa välja panna, mitte midagi!” pahandas juhataja. „Tulevad ja istuvad lihtsalt. Mina üksi pean kõike tegema.” 

Vastates konkreetsetele kaebustele kinnitas Fokina, et koolitused tehti ja sealhulgas ka grillahju koolitus. „Kas te olete näinud Tiiu Vaasi? Mis te ise ütlete, kuidas saab selline inimene toidupoes töötada? Ta hakkab ju jonnima kohe!” Vastates küsimusele töötaja tööohutuse kohta ja miks ta pidi kasutama ohtlikku keemilist ainet, vastas Fokina, et nende poes on puhastuseks mõeldud spetsiaalsed vahendid ja kõik töötajad kasutavad neid. „Ta ei küsinud kindaid! Ega mina ei jõua ka igale poole, ma olen ju üksi siin.”

Esimese reaktsioonina töölepingu kohta ütles Fokina, et töötaja ei ole seda küsinud. Siis kinnitas, et koju kaasa võtta lepinguid enne allakirjutamist nad ei lubagi, vaid need tuleb kohe kohapeal alla kirjutada. Miks inimesed siiani juhtkonna allkirjaga lepinguid pole saanud, vastas Fokina, et neil on probleeme siseposti liikumisega.
Kokkuvõtlikult ütles Fokina, et tema poes töötavad korralikult vaid tema ja kaks teist töötajat. Ülejäänutega olevat tal pidevad probleemid.

 

Maxima peale palju kaebusi

Evelin Kivimaa
tööinspektsioon

Maxima poodide kohta on tulnud päris palju kaebusi. Ainuüksi Maxima Eesti OÜ-ga seotud töövaidlusi on kokku 72; lisaks on Maximal ligi poolsada filiaali.
Selle aasta jooksul – 2011. aasta algusest kuni 24. augustini – on käinud Maxima töötajad ja tööandjad tööinspektsiooni ja juristide nõustamisel 35 korral. Pöördumiste seas olid muu hulgas küsimused, et ei maksta ületunnitöö eest; probleem, et lisatasu maksmise süsteem on läbipaistmatu. Sama aja jooksul on Rimi töötajate-tööandjate nõustamisi toimunud 23 ja Selveri puhul 13.
2010. aastal käisid Maxima töötajad ja tööandjad nõustamisel 20 korral.

 

Veterinaarkeskus ei kontrollinud

Tartumaa veterinaarkeskuse toidubüroo juhataja Heiki Pruus andis teada, et enne avamist anti Elva Maxima kauplusele ametlik tunnustus, mis andis neile loa tegutseda. Pärast seda kauplust kontrollitud ei ole. Seda kavatsetakse teha kaks korda aastas, sest Maxima on kõrge riskiastmega kauplus.
Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid saatis EPL-ile meili, kus kinnitas, et Maxima töötingimused on korralikud ja ohutud. Ta tunnistas, et „osa töölepinguid ei jõudnud tõepoolest õigeaegselt inimesteni, kuid see ei tähenda, et Maxima neid ei täidaks. Tänavu on algatatud vaid kuus töövaidlust, mis töötajate arvu arvestades ei tundu suur. Loodan, et need töötajad, kes lahkusid, võtavad ka meiega ühendust ja me saame nende kaebuse lahendamisega minna lõpuni ja probleemid kõrvaldada,” lisas Erilaid oma kirjas.

 

                                                                                                    Allikas: Eesti Päevaleht