Riigikogu tühistas omal soovil töölt lahkunu hüvitisvõimaluse

8. mai 2012

Riigikogu tunnistas kehtetuks töölepingu seadusesse tehtud muudatused, mille alusel oleks järgmisest aastast hakatud töötuskindlustushüvitist maksma ka inimestele, kes lõpetavad töösuhte oma algatusel või poolte kokkuleppel.


Töölepingu seaduse muutmise seadus võeti vastu 49 poolthäälega, vastu hääletas 43 saadikut, erapooletuid ei olnud.


1. jaanuaril 2013. aastal oli kavandatud jõustuma töötuskindlustushüvitiste maksmise skeem kindlustatutele, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes poolte kokkuleppel või töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuja algatusel. Töötuskindlustushüvitise asendusmääraks kavandati sel puhul 40 protsenti töötaja eelnevast töötuskindlustusmaksega maksustatud töisest sissetulekust.


Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus-Laul ei mõistnud sellise otsuse tagamaid. «Euroopa on aru saanud, et mõistlik on neid inimesi veidi toetada, et neid siis kiiremini tööturule tagasi saada. Miks teie praegu selle hea ja töötajat väärtustava hüvitise tühistate? Tõepoolest ei mõista, sest ma ei saa aru, miks te arvate, et ilma ühegi põhjuseta jääks inimene vabatahtlikult 40 protsendi peale lihtsalt koju töötuna istuma?»


Tema hinnangul pole sellele ühtegi loogilist seletust. «Pole ju saladus see, et nõndanimetatud omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkumine on ju tegelikult inimese töölt minemaajamine, kas siis tööandjale konkreetne inimene ei meeldi või ei sobi või tahetakse lihtsalt ühe töötegija palk kokku hoida. Juhtub ka seda, et töö on raske ja lihtsalt käib üle jõu,» märkis Tuus-Laul. «Ja praeguse suure tööpuuduse puhul on üsna haruldane, kui tööline tõepoolest omal soovil lahkub.»


Neeme Suur (SDE) märkis, et muudatus mõjutab otseselt töösuhteid riigis, umbes 640 000 tööealist inimest, ning puudutab tegelikult üldisemalt sotsiaalkindlustust ning valitsust ja riigikogu kui usaldusväärseid partnereid. «See, et ravikindlustatu, kes on tasunud igakuiselt ravikindlustusmakseid, ei pruugi saada normaalse ajavahemiku jooksul eriarstiabi või esmatasandi arstiabi või taastusraviteenust, on üleüldiselt teada. See, et töötuskindlustusmakse tasuja ei saa seda hüvitist näiliselt vabatahtlikult töölt lahkumise korral, mida talle kindlustusfirma ehk praegusel juhul siis riik selge sõnaga äsja lubanud on ja mille jaoks on ka vahendeid kogutud, saab selgeks tänase päeva jooksul,» märkis Suur.


Ta lausus, et jälle surub koalitsioon hoolimata protestidest mitmeid seadusmuudatusi läbi jõuga, tuues võrdluseks ka ülehomme hääletusele tuleva kõrghariduse reformi ning äsja muudetud kollektiivlepingu seaduse. «Riiklikud päästekomandod likvideeritakse, esmatasandi arstiabi koondatakse keskustesse, omavalitsused koostavad ja esitavad deklaratsioone ja nõuavad häälekalt struktuurilisi muudatusi ja neid ei kuulata. Õpetajad streigivad ja nende nõudmisi naeruvääristatakse. Mis toimub Eesti riigis?»


«Toimub politikaanluse vohamine. Vohav politikaanlus asendab poliitikat võimu haaramise ja võimul püsimise tehnoloogiatega, hävitab poliitikud ja hävitab usalduse riigi juhtimise vastu,» vastas ta samas. «Vaadates seda kirjeldatud jada, võib tõesti tõdeda, et tänane töölepingu seaduse muutmine ei ole ühekordne nähtus, vaid osa süsteemist.»


Õiguskomisjoni nimel sõna võtnud Kalle Jents (Reformierakond) kinnitas aga, et selle muudatusega tagatakse töötukassa jätkusuutlikkus, sest tema sõnul ei saa nõustuda soovidega töötukassa tekkinud reserve hakata kibekiiresti laiali jagama. Ta lisas, et see otsus annab pikemas perspektiivis veel vähendada töötuskindlustusmakseid, mida järgmisest aastast soovitakse vähendada 3 protsendile.


Selle kohta, et koalitsioon murrab 2008. aastal kokkulepitut, vastas Jents, et toona oli olukord hoopis teine ning see muutus juba aasta hiljem. «Ja me veel kord rõhutan, et siis oli kindel veendumus, et kõik need maksed mahuvad 1,5 protsendi sisse ja tõepoolest, kui see nii oleks, siis võiks ka vabatahtliku lahkumise korral selline hüvitis jääda.»


«Ma veel rõhutaks, et töötuskindlustus ei ole hoiupõrsas või tähtajaline hoius, et panime raha sisse, võtame välja. See on ikkagi riigi poolt sunniviisiliselt kehtestatud vahend selleks, kui töötaja sattub hätta, et siis oleks tal võimalik leida uus töökoht ja asuda võimalikult kiiresti uuesti tööturule.»



Allikas: Postimees.ee