Poliitikud näevad tänases pensionisüsteemis vajakajäämisi

27. jaanuar 2011

Rahvusraamatukogus Eesti Ametiühingute Keskliidu korraldatud erakondade valimisdebatil “Metsik ida või kuldne lääs” tõdesid kõik osalenud poliitikud, et Eesti riiklik pension vajab muudatusi.

Reformierakondlase Taavi Rõivase sõnul on selge, et tänane pension ei ole piisavalt suur, kuid see on maksimaalne Eesti riigile jõukohane tase. “Kriisi ajal on pensioni suhe keskmisesse palka tõusnud, sest palgad üldiselt vähenesid ja pensionid jätkasid kasvamist. Nii nagu tänane alampalk ja keskmine palk, võiksid kindlasti ka pensionid olla tänasest märkimisväärselt suuremad. Seepärast peab riik jätkama seda poliitikat, et makstakse välja nii suuri pensione kui võimalik,” rääkis Rõivas.

 

Keskerakonda esindanud Peeter Laasiku sõnul ei ole põhiprobleem niivõrd pensioni suurus, kui selle arvutamise valemi ebaõiglus. “Ma ei ütleks, et pensionisüsteemi tervikuna muuta tuleks, aga regulatsioon, mille kohaselt pensioni koefitsiendi arvestamisel ei lähe iga töötatud aasta ühe tervikuna arvesse, on valukoht, mida tuleb korrigeerida,” kinnitas ta.

 

Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor rõhutas samuti vajadust vähendada pensionivalemi tekitatud ebaõiglust. “Eesti pensionisüsteemi puhul ei saa lähtuda ainult töötaja palga suurusest, sest meie palgalõhed on ebanormaalselt suured. Sotsiaaldemokraadid näevad selle lahendamisel kahte vajalikku sammu – esiteks tuleb pensionikoefitsiendi tõstmisel võtta töötatud aastaid arvesse rohkem kui palka, teiseks tuleb aga tõsta töötasu üleriigilist alammäära.”

 

IRL poliitiku Liisa Pakosta tõi murekohana esile suurte lõhede tekke pensionides sarnaselt palkadega. “Kui seni oli kõige vaesem ühiskonnakiht üksi elav pensionär, siis täna näeme, et suurim vaesusrisk on lastega peredel, kus üks või mõlemad vanematest on töötud. Seega peame pensionisüsteemi kujundamisel pöörama tähelepanu ennekõike nendele pensionäridele, kes teistega võrreldes kehvemini hakkama saavad,” selgitas ta.

 

Pakosta erakonnakaaslane Urmas Reinsalu lisas, et pensionide puhul on põhiküsimuseks nende jätkusuutlikkus. “On selge, et pensionikindlustus vajab lisarahastamist ja meie hinnangul on üheks lahenduseks anda tööandjatele võimalus teha sissemakseid töötaja kolmandasse pensionisambasse,” selgitas Reinsalu IRL seisukohti.

 

Eesti Ametiühingute Keskliit kutsus Riigikogu fraktsioonide esindajad sotsiaaldebatile ”Metsik ida või kuldne lääs?”, et anda erakondadele võimalus selgitada valimisprogrammides kõlanud sotsiaalkaitse arendamise lubadusi.

 

Lisainfo:

Harri Taliga     

Ametiühingute Keskliidu esimees

55 53 48 40