Pea pooled töötajad ootavad järgmisel aastal palgatõusu

21. september 2012

CV-Online’i mai lõpus läbi viidud uuringust selgus, et 23 protsenti töötavatest inimestest prognoosis, et nende palk tõuseb 2012. aasta teises pooles. 2013. aastal prognoosis palgatõusu 45 protsenti vastanuist.



2011. aasta mais prognoosis 19 protsenti vastanuist, et nende palk tõuseb sama aasta teises pooles, 2012. aasta mais oli see näitaja aga 23 protsenti.

Samas nende inimeste osakaal, kes arvavad, et nende palk tõuseb tuleva aasta sees, on pisut langenud – 2011. aasta mais prognoosis seda pool vastanuist, selle aasta mais aga oli sama näitaja 45 protsenti.

Veidi alla kahe kolmandiku nii 2012. aasta teises pooles kui 2013. aasta sees palgatõusu prognoosinud inimestest arvab, et see jääb vahemikku 1-10 protsenti.

2013. aasta palgatõusu väljavaateid hindavad parimaks Järva- ja Harjumaal töötavad inimesed ning kõige kasinamaks aga Lääne-Virumaal ja Raplamaal töötavad inimesed.

Sektorite lõikes hindavad oma väljavaateid parimaks IT, turunduse/ reklaami ja kinnisvara alal töötavad inimesed. Neis valdkondades hindab üle 50 protsendi töötajatest, et 2013. aasta sees nende positsioonil palk tõuseb.

Kõige tagasihoidlikumad ootused palgatõusu osas on korrakaitses, päästeteenistuses ja avalikus sektoris, kus seda prognoosib ligi 25 protsenti vastanuist. Meditsiini ja sotsiaaltöö valdkonnas, mis on meedias viimasel ajal väga teravalt esil olnud, usub veidi üle 40 protsenti töötajatest, et 2013. aastal nende palk tõuseb.
 
Ametipositsioonide lõikes hindavad oma väljavaateid parimaks tippjuhid, esmatasandi juhid (töödejuhatajad ja projektijuhid) ning keskastmejuhid ja tippspetsialistid. Väikseim protsent palgatõusu prognoosivaid töötajaid on lihttööliste ning klienditeenindajate seas.

Ka tunnistavad uuringu kohaselt, et tänavu on tunda oluliselt suuremat survet palgatõusuks ning uute töötajate leidmine on muutunud senisest keerulisemaks.

Statistika põhineb CV-Online’i poolt 2012. aasta mai lõpus töötajate ja tööotsijate seas läbi viidud uuringul, millele vastas üle 8000 inimese üle Eesti. Üle 6700 uuringus osalenuist töötas kas täis- või osaajaga ja pisut alla 1300 ei olnud tööga hõivatud.