Pea kolmandik raskeid tööõnnetusi juhtub uute töötajatega

25. juuli 2012

Ligi 30 protsenti rasketest tööõnnetustest juhtub töötaja esimesel tööaastal ning kahel kolmandikul juhtudest põhjustab selle ebapiisav juhendamine ja väljaõpe, selgus tööinspektsiooni uuringust.


Tööinspektsiooni teatel juhtub uute töötajatega üle kahe korra rohkem raskeid tööõnnetusi kui näiteks nendega, kes on tööl teist aastat. Meestega juhtub esimesel tööaastal neli korda rohkem raskeid õnnetusi kui naistega, samuti satuvad õnnetusse suurema tõenäosusega noored töötajad.


Esimesel tööaastal juhtunud rasketest õnnetustest toimus üle poole sellistel tegevusaladel nagu ehitus, metallitoodete, masinate ja elektriseadmete tootmine, hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja -rataste remont ning puidutöötlemine või puittoodete tootmine.


Peamiselt vigastatakse rasketes tööõnnetustes jäsemeid ning keskmiselt kaasneb iga juhtumiga 67 töövõimetuspäeva. Samas võivad tagajärjed olla tööinspektsiooni teatel ka rängemad.


Näiteks mullu märtsis hukkus raietööline, kes jäi puu alla, mille langetas katseajal esimest päeva tööl olnud kolleeg. Tööandja ei suutnud tõendada, et raiebrigaadi töötajad oleksid olnud piisavalt juhendatud ning teadlikud töötervishoiu- ja tööohutusnõuetest. Tööinspektsioon algatas selle juhtumi kohta väärteomenetluse.


«Tööandja kohustus on korraldada uuele töötajale enne tööle asumist tööohutus- ja töötervishoiualane juhendamine ja väljaõpe,» rõhutas tööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialist Indrek Avi, kes analüüsis aastatel 2006–2010 Eestis registreeritud raskeid tööõnnetusi.


Enne töötaja lubamist iseseisvale tööle on tööandjal kohustus hinnata uue töötaja oskusi, näidata ette õige tööviis, jagada ülesandeid vastavalt oskustele ning kehtestada tõhusad kontrolli- ja ettevaatusmeetmed vigastuste vältimiseks.


Kui tööinspektor leiab kontrollkäigul ilma juhendamiseta tööle lubatud inimese, siis ta peatab kuni juhendamise toimumiseni töötegemise. Tööohutus- ja töötervishoiualaselt juhendamata ja väljaõpetamata jätmise eest võib füüsilisest isikust ettevõtjat karistada kuni 1200 ning juriidilist isikut kuni 2600 euro suuruse trahviga.




Allikas: Postimees.ee