Libisemine ja komistamine tööl põhjustab tõsiseid traumasid

12. november 2014

Libisemine ja komistamine võivad esmapilgul tunduda naljakana, eriti kui keegi viga ei saa. Ent järgmisel korral ja ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel võib tagajärg olla naljast kaugel.


Libisemine ja komistamine on õnnetuste suurim põhjus kõigis majandusharudes ning nende tagajärjed võivad olla ootamatult tõsised. Tööinspektsiooni andmetel põhjustab pea iga neljanda tööõnnetuse just libisemine või komistamine. Umbes iga kolmanda libisemisest või komistamisest põhjustatud tööõnnetuse tagajärjeks on raske tervisekahjustus, enamikul juhtudel luumurd.


«Kui rääkida libisemisest ja komistamisest, kisub pahatihti inimeste suu muigele, eriti kui see ei põhjusta rasket vigastust. Samas võivad inimesed viibida selliste õnnetuste tõttu pikalt töölt eemal,» ütles tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu tööõnnetuste statistikat kommenteerides.


Faktid on kurvad: libisemine ja komistamine on õnnetuste suurim põhjus kõigis majandusharudes, rasketööstusest kontoritööni.


«Kui varasematel aastatel omas kõrgelt kukkumine suuremat kaalu, siis nüüdseks on neid õnnetusi vähemaks jäänud,» märkis Maripuu, et ennetustöö on vilja kandnud. See-eest on viimase kümne aasta jooksul märgatavalt suurenenud samal tasapinnal kukkumiste, libisemiste ja komistamiste arv.


Sisetöödel on libisemise sagedaseks põhjuseks märg põrand ning välistöödel libedus. Libisemist põhjustavad ka tahked osakesed, mis kaasnevad enamasti tootmisega, näiteks tolm, saepuru, kiud, graanulid või pulber.


Komistamise peamiseks põhjuseks on enamasti töökoha puudulik korrashoid. Kõige ohtlikumad on ootamatud takistused liikumisteel. Komistada võidakse põrandasse tekkinud ebatasasuste, vaipade ja põrandakatete ning juhtmete ja voolikute tõttu.


Väga kergesti võib komistada ja kukkuda trepil, eriti, kui trepiastmetele pole paigaldatud libisemist takistavaid kummiribasid või kui puuduvad käsipuud. On olnud juhtumeid, kus töötajad on ilma käsipuudeta treppidel komistanud ja jalaluu murdnud.


Samal tasapinnal kukkumisega seotud tööõnnetusi esineb sagedamini avaliku halduse ja riigikaitse, veonduse, kaubanduse, metallitööstuse ning hariduse valdkonnas. Libisemisest ja komistamisest tingitud tööõnnetusi juhtub rohkem naiste (59 protsenti) kui meestega (41 protsenti).


Vanuse kasvades libisemiste-kukkumiste arv tõuseb. Eakad on kõige suurem riskirühm. Kukkumisega seotud peamisteks vigastusteks on nihestused, nikastused ja venitused ning tihtipeale jäädakse töölt kõrvale vähemalt kuuks ajaks.


Eestis registreeriti eelmisel aastal 4180 tööõnnetust, millest 722 olid põhjustatud samal tasapinnal libisemisest või komistamisest.


Maripuu toonitas, et libisemise ja komistamise eest ei ole meist mitte keegi kaitstud, kuid riski maandamiseks saavad nii töötaja kui tööandja siiski ise palju ära teha.

Nõuanded tööõnnetuse vältimiseks

  • Kanna tööks sobivaid jalanõusid
  • Hoia liikumisteed takistustest vabad
  • Väldi liikumisteele juhtmete ja voolikute paigutamist
  • Korista põrandale kukkunud esemed ja maha valgunud vedelikud kohe
  • Ära jäta põrandast pärast pesemist liiga märjaks
  • Märgista libedad pinnad
  • Eemalda liikumisteedelt lumi, pori ja niiskus
  • Liikumisteed peavad olema piisavalt valgustatud
  • Ebatasased põrandad võivad põhjustada komistamist
  • Põrandakatted peavad olema kinnitatud
  • Märgista kukkumisohtlikud kohad

Allikas: tervis.postimees.ee