Kuidas digihaiguslehega hakkama saada

8. jaanuar 2015

Alanud aastast ei pea töötaja peale haigust esitama tööandjale paberil haiguslehte, sest andmed arsti, tööandja ja haigekassa vahel hakkavad liikuma ainult elektrooniliselt.


Jaanuarist jõustus ravikindlustuse seaduse muudatus, mis muutis elektrooniliste töövõimetuslehtede teenuse kasutamise kõigile osapooltele kohustuslikuks. Seadusemuudatuse tulemusel ei pea haiguslehel viibinud inimene esitama tööandjale haiguslehte, sest andmed liiguvad riigiportaali eesti.ee e-teenuse kaudu. Muudatus võimaldab töövõimetushüvitisi välja maksta senisest märksa kiiremini.


Andmete elektrooniline edastamine muudab asjaajamise kiiremaks ning võimaldab ka töötajale hüvitise kiiremini välja maksta. Töövabastuse perioodi lõppedes vormistab arst elektroonilise töövõimetuslehe oma arvutis ja edastab selle haigekassa andmekogusse.


Seejärel tuleks töötajal teavitada oma tööandjat, et haigusleht on lõpetatud ning andmed arsti poolt riigiportaali sisestatud, et tööandja saaks omalt poolt hüvitise arvestamiseks vajaliku info süsteemi sisestada. Kui tööandja on omalt poolt andmeid täiendanud arvestab haigekassa Maksu- ja tolliameti andmebaasist eelmise aasta tulude kohta laekuva info alusel  väljamakstava hüvitise suurus ning kantakse hüvitis töötaja arvelduskontole. Ülekanne tehakse üldjuhul järgmisel tööpäeval pärast tööandja andmete lisamist. Kuni viis protsenti juhtudest kulub rohkem kui üks päev, selle peamine põhjus on töötaja arvelduskonto andmete puudumine. Hetkel ootab kontonumbri puudumise tõttu väljamaksmist umbes 500 töövõimetushüvitist. Oma töövõimetuslehe menetlemise hetkeseisu saab iga inimene ka ise riigiportaalist eesti.ee kontrollida.



Allikas: tervis.postimees.ee