Kolmandik inimestest töötab õhtuti, öösiti või nädalavahetustel

11. juuni 2012

Statistikaameti ajakasutuse uuringust selgub, et ligi kolmandik töötajatest töötab sageli õhtuti, öösiti või nädalavahetustel.


Seejuures teeb õhtuti sagedasti tööd iga viies, öisel ajal iga kümnes töötaja. Laupäeviti töötab veerand ja pühapäeviti iga kuues töötegija.


Õhtul ehk kella 18 ja 22 vahel töötas vähemalt pooltel tööpäevadel 21 protsenti ning öösel ehk kella 22 ja kuue vahel hommikul üheksa protsenti töötajatest.


Õhtuti ja öösiti töötamisel on mitu põhjust, näiteks töö õhtuses või öises vahetuses, mõnele ametile iseloomulik õhtune tööaeg, näiteks teatritöötajatel ja muusikutel.


Põhjus on ka pikale venivad tööpäevad, kus osa tööajast nihkub õhtusse ja öösse, aga paindliku tööaja puhul ka töötaja enda valik teha tööd just sellisel ajal.


Ka nädalavahetustel töötamise põhjused on uuringu järgi laias laastus samad. Vähemalt pooltel laupäevadel tegi tööd 23 protsenti ning vähemalt pooltel pühapäevadel 17 protsenti töötajatest.


Õhtust ja öist tööaega vaadates selgub uuringust, et kui tööpäevadel on kella 18 ja 19 vahel tööl võrdselt ligi viiendik nais- ja meestöötajatest, siis kella 19 ja 22 vahel on naisi tööl pisut enam kui mehi ja seda suuresti teenindavate ametialade tõttu. Näiteks supermarketites töötavad enamasti naised.


Kell 22 on aga enamikul naistel tööpäev lõppenud ning sellest ajast kuni hommikul kella viieni domineerivad rohkem meestetööd.


Kella 5 ja 6 vahel hommikul sooline tasakaal taastub, selles ajavahemikus on veel või juba ametis neli protsenti nii nais- kui ka meestöötajatest ning tunni võrra hiljem juba iga kümnes töötegija.


Kuigi osa inimesi eelistab ise töötada väljaspool tavapärast tööaega ehk õhtuti, öösiti ja nädalavahetustel, töötavad nendel aegadel sagedamini siiski tööturul vähem hinnatud rühmadesse kuulujad, näiteks tööelu alles alustavad noored, madala haridusega või kehva eesti keele oskusega töötajad, märkis statistikaamet.


Õhtuti ja öösiti töötavad eestlastest mõnevõrra sagedamini mitte-eestlased. Vähemalt pooltel tööpäevadel töötas õhtusel ajal viiendik eestlastest ja veerand mitte-eestlastest, öösiti töötas vaadeldud nelja nädala kestel vähemalt mõnikord 17 protsenti eesti ning veerand muust rahvusest töötajatest.


Mittetavapärasel ja enamiku poolt vähem hinnatud tööajal teevad sagedamini tööd madalama haridustasemega töötajad — nii õhtuti, öösiti, kui ka nädalavahetustel töötavad vähem haridust saanud tunduvalt sagedamini kui kõrgemalt haritud töötajad.


Mõnevõrra mõjutab seda pilti ka noorte, alles haridust omandavate töötajate töögraafik. Nemad töötavad sageli väljaspool tavapärast aega, et tööd õpingutega sobitada. Alla 25-aastastest töötajatest töötasid nelja nädala jooksul vähemalt mõnikord õhtusel ajal pooled ning ka öisel ajal tervelt veerand, märkis statistikaamet.


Vähemalt pooltel laupäevadel töötas selle vanuserühma töötajatest ligi kolmandik ning vähemalt pooltel pühapäevadel ligi veerand. Mõlemad näitajad ületavad vanemate vanuserühmade omi.


Õhtusel ja öisel ajal töötamine on selgelt seotud ka mitme kindla ametialaga. Vähemalt pooltel tööpäevadel töötab õhtusel ajal 45 protsenti teenindus- ja müügitöötajatest, 38 protsenti põllumajanduses ja metsanduses töötajatest ning 27 protsenti seadme- ja masinaoperaatoritest. Sellesse rühma kuuluvad paljud tööstuse ametikohad, kuid ka sõidukijuhid ning lihttöölised.


Ajakasutuse uuring toimus 2009. aasta aprillist kuni 2010. aasta märtsini ning selles osales 7000 inimest.



Allikas: E24.ee