G4S ekspordib Eestis teenitud kasumit

3. november 2015

Turvafirmast G4S Eesti liikus ligi 86 miljonit eurot Balti riikides teenitud kasumit Suurbritannia firmasse laenuna, mistõttu ei laekunud sellest sentigi maksuraha siinsesse riigieelarvesse.


Ettevõtte juht Priit Sarapuu ütles, et Eestis oleks dividendide võtmine investeeringute tegemiseks oluliselt kulukam ja keerulisem. Ehkki ettevõte on aastaid teeninud miljoneid kasumit, pole põhimõtteliselt majandusbuumist saati dividende võetud. Erand oli üksnes üle-eelmine majandusaasta, kui välja maksti 1,425 miljonit eurot.

Lihtne arvutus näitab, et kui G4S oleks paar aastat tagasi võtnud 86 miljonit dividendidena välja, tulnuks sellelt tasuda ligi 21,5 miljonit eurot tulumaksu. AS G4S Eesti täpsustas, et laenatud 86 miljonit polnud vaid eesti firma jaotamata kasum, see sisaldas ka Läti ja Leedu tütarettevõtetest laekunud dividende.

Teisisõnu tekkis eesti turvafirmal aastal 2013 enam kui 78,6 miljoni euro suurune nõue Suurbritannias registreeritud ettevõte G4S Finance Limited vastu. Mulluseks oli nõude suurus kasvanud 86 miljoni euroni. Sarapuu selgitas, et nad on hoiustanud äritegevuseks vajalikke likviidseid vahendeid eri tähtaegadega deposiitidena või siis lühiajalise turupõhise intressiga laenuna G4S kontserni sisemisele finantseerimisettevõttele, kus projekte rahastatakse.

G4S: Omanik jättis raha Eestisse.
Sarapuu sõnul hoitakse sellega rahalist likviidsust, et vajadusel investeerida. "Teisisõnu, ettevõtteomanik on otsustanud raha siia jätta. Kui soovime investeerida, saame lühiajalise laenu alati tagasi kutsuda," lisas ta.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik sõnas, et maksuamet analüüsib erinevatel puhkudel, kas tulenevalt tehingu tegelikust iseloomust on tegu laenuga või kasumi piiriülese siirdamisega, mis võib kuuluda tulumaksuga maksustamise rakendusalasse. Selle hindamiseks tuleb erinevate isikute vahel tehtud tehingute puhul hinnata laenu intresse ja teisi makseriske.

G4S Eesti andis laenu intressimääraga 1,582% aastas. Sarapuu sõnul on see intress turupõhine, kõrgem määrast, millega finantseerib end turul emaettevõte G4S plc, ja kõrgem kui võrreldes kommertspankade pakutavate deposiitidega. Lemendiku väitel ei saa nad ühegi konkreetse ettevõtte tegevust kommenteerida.

Saks: See on välja viidud kasum.
Varem on eestist kapitali väljavoolamise kohta arvamust avaldanud investeerimispankur ja Baltcapi juhatuse esimees Peeter Saks. 2013. aastal väitis ta ajakirjale Forbes, et viimase nelja aastaga on Eesti teistele riikidele laenu andnud või tagasi maksnud 6,5 miljardit eurot. "Seda on rohkem kui samal ajal saadud Euroopa Liidult saadud abiraha kokku."

Ka nüüd sõnas ta, et tõenäoliselt pole G4S Eesti ainus ettevõte mis kasumi välja laenab. "Kui 3-5 aastaks on miljoneid välja laenatud ja need istuvad kuskil mujal, ei tundu see mõistlik. Ilmselt võiks seda vaadelda kui dividendi makset ja kui raha mingi aja pärast tagasi ei tule, on see välja viidud kasum," kommenteeris Saks.

Üldiselt on Saksa sõnul trend see, et dividendi makstakse üha enam, ning seega ei tasu tormata süsteemi muutma. Ka eilne äripäev kirjutas, kuidas tänavu üheksa kuuga ületas dividendi väljamaksmine mõõdunud aastat miljardi euro võrra. Kokku on tänavu makstud 2,4 miljardit dividendi, mis moodustab enam kui veerandi Eesti liigi eelarvest. Sellega koos on ligi 70 miljonit eurot kasvanud ka dividendilt makstav tulumaks.

Sepp: Lõpetage häbistamine.
Möödunud aastal on kasumi väljaviimisele tähelepanu pööranud ka teenusmajanduse koda oma maksukeskonna muutmise ettepanekutes. Ühenduse hinnangul näitas siiski tegelik elu, et rahvusvahelised kontsernid kalduvad oma Eesti tütarettevõtetest laenudega tulu välja viima. Kokkuvõttes on koja hinnangul tegemist pikema aja jooksul jätkusuutmatu fiskaalpoliitikaga.

Teenusmajanduse koja tegevjuht Evelyn Sepp aga ütles teema kohta, et seadusliku äritegevuse eest ei tasu kedagi noomida. "Selline hoiak ei ole jätkusuutlik. Häbistamine ei kasvata kelleski indu teha rohkem kui peab."

Sepa hinnangul on peamine küsimus, mida peaks riik tegema, et soodustada ettevõtlikkust ja olemasolevate ettevõtete kasvu. "Kui ettevõtte tulumaksumäära oluliselt langetada, toob see päris kindlasti turule korraliku elavnemise. Rääkida võiks maksumäärast 10-12% kandis praeguse 20% maksumäära asemel," pakkuss Sepp.

Samal seisukohal on ka rahandusminister Sven Sester, kes möödunud nädalal käis uudisteagentuuri BNS korraldatud maksuteemalises debatis välja idee, et dividendi väljamaksed tuleks nn. küpsetele firmadele alternatiivseks teha. Tema hinnangul võiks kolmel järjestikusel aastal väljamakstud dividendi tulumaksumäär 100 000 euro pealt olla 20%- asemel 15 või 12%. Ettevõtjad suhtusid sellesse ideesse esiti ettevaatlikult.
                                                                                                           Allikas: Äripäev