Ergo: töötajate õnnetusjuhtumite vastu kindlustamine peaks olema kohustuslik

19. jaanuar 2015

Kuigi rühmakindlustust pakuvad Eestis kõik elukindlustusseltsid, ei ole tööandjad sageli oma kõige kallimat vara, inimkapitali, just üleliia aktiivsed kindlustama, kirjutab arvamusloos ERGO Life Insurance SE Eesti elukindlustuse juht Taivo Saar.


Ühest küljest on see igati arusaadav, sest riik peab kindlustust erisoodustusmaksu vääriliseks. Isegi siis, kui kindlustuskaitse mitte kunagi rakendust ei leia. Seega tuleb erisoodustusmaksu tasuda töötaja jaoks nähtamatult hüvelt, mis tegelikkuses suurendab vaid kindlustunnet, et ettevõte hoolib oma töötajast.


Teisest küljest on erisoodustusmaks tihtilugu ettevõtete jaoks lihtsalt üks põhjendus, miks kindlustus sõlmimata jätta, isegi kui sellele oleks tegelikult emaettevõttest heakskiit. Näiteks nii mitmedki kindlustusseltsid, sealhulgas ka ERGO, kuuluvad üleeuroopalistesse ja ülemaailmsetesse kindlustusvõrgustikesse (nt. Insurope ja ZEBN), mis võimaldavad ühe ja sama tööandja erinevates riikides ostetud elukindlustuslepingud kokku koondada ning lihtsustavad korporatsiooni kogukulude juhtimist. Ka Eestis on mitukümmend firmat, mille emaettevõte kuulub eelpool mainitud võrgustikku ning töötajaskonna kindlustamine on osa korporatiivsest põhimõtetest. Vaatamata sellele vaadatakse kohalikes filiaalides töötajate õnnetus- ja elukindlustuse sõlmimisele läbi sõrmede ja jäetakse see pigem tegemata.


Eelnevast tekibki küsimus, kas ettevõtted peavad oma töötajaskonda vaid töövahendiks, millele kulutatakse minimaalselt? Kui see on nii, siis vaevleme endiselt kapitalismi varases arengufaasis.


Eesti on tööõnnetuste maa

Tööinspektsiooni andmetel juhtus 2014. aasta esimesel poolel 2100 tööõnnetust, millest 1688 lõppesid kerge ning 402 raske tervisekahjustusega. Surmaga lõppes poole aasta jooksul 10 tööõnnetust. Kui paljudel juhtudel oli töötajatele sõlmitud õnnetusjuhtumi- või elukindlustus, on raske öelda. Näiteks Soomes on igale töötajale õnnetusjuhtumi kindlustuse sõlmimine kohustuslik, kuid vaadates ülaltoodud statistikat, peaks see olema kohustuslik ka Eestis. Ilma erisoodustusmaksuta, loomulikult, kuna tegemist on elementaarsega ehk hoolimisega töötaja elust ja tervisest.


Järjest enam kohalikke ettevõtteid on hakanud aru saama, et oma töötajaid tasub õnnetusjuhtumite vastu kindlustada, kuna see võimaldab õnnetuse töötajal muretult taastuda ja ruttu tööle naasta, ilma et peaks pereelu täielikult ümber korraldama. Samuti on elukindlustuse hüvitisest suur abi lähedase kaotanud perekonnale, kasvõi laenumaksete tegemisel või igapäevase toidulaua katmisel. Kindlustustunne ettenägematute olukordade puhul on palga ning töökeskkonna kõrval üha olulisem motivaator. Parem on tööandjatel selleks juba praegu valmis olla, sest kasvava tööjõupuuduse tingimustes saab ka meie tööjõud peagi endale tööandja puhul parema motivatsioonipaketi valimist lubada. End kindlalt tundev töötaja on õnnelik töötaja, kes ei kiirusta konkurendi juurde ning töötab küllap ka tõhusamalt kui end ebakindlalt tundev ja pidevalt oma heaolu pärast muretsev inimene.



Allikas: Majandus24