Eesti Ametiühingute Keskliidu juhatuse avalik pöördumine valitsuskoalitsiooni poole

21. mai 2012

Valitsuskoalitsiooni häältega kiitis Riigikogu eelmisel nädalal heaks seadusemuudatuse, mis jätab töötuskindlustushüvitisest ilma töötud, kes alates 2013.a. lahkuvad töölt poolte kokku­leppel või omal soovil. See hüvitis, mis pidi korvama töötajate tagatiste vähendamise uues töölepingu seaduses, oli üks olulisemaid punkte 23. aprillil 2008. a. sõlmitud ametiühin­gute, tööandjate ja valitsuse kolmepoolses kokkuleppes. Sellise käitumisega näitas valitsus­koalitsioon üles reetlikkust ja süüdimatust, rikkudes sotsiaalpartnerluse head tava pidada läbirääkimisi heas usus ja täita saavutatud  kokkuleppeid.



Kokkuleppest taganemist on koalitsioon püüdnud õigustada prognoositust erineva majandus­olukorraga. Jättes siinkohal kõrvale ebatäpse prognoosi autoritega seonduva, keskendub Ametiühingute Keskliidu juhatus põhiküsimusele – miks ei algatanud valitsus uusi läbirääkimisi? Rõhutas ju lisaks ametiühingutele ka Tööandjate Keskliit korduvalt, et kolmepoolset kokkulepet ei saa keegi muuta ühepoolselt, kaasamata teisi osapooli.


Eriti küüniliseks teeb koalitsiooni sõnamurdlikkuse asjaolu, et veel mullu sügisel põhjendas valitsus töötuskindlustuse maksemäära säilitamist 4,2% tasemel just vajadusega luua täienda­vaid reserve nende töötuskindlustushüvitiste maksmiseks, mis napilt pool aastat hiljem tühistati. EAKL peab eriti taunimisväärseks, et valitsuskoalitsioon pole andnud ühtki vähegi arvestatavat selgitust sellisele käitumisele.


See pole kolmepoolse kokkuleppe ainuke punkt, mida valitsus on väänanud enda päeva­poliitilistest huvidest lähtudes. Kohustus ju valitsus ka edaspidi rahastama riigieelarvest töötuks jäänud inimeste tööle tagasiaitamist (koolitused jm tööturumeetmed). Euroopa struktuurifondide vahendite nappusele viidates veeretati aga juba 2010.a. lõpus tööpoliitika rahastamise koormus töötajatele ja tööandjatele – täna toimub see Töötukassa rahast ehk neist maksetest, mida töötajad pidid tasuma töötuskindlustushüvitisteks.


Ülaltoodu valguses saab uue tähenduse ka peaminister Andrus Ansipi lubadus viia Eesti viie rikkaima riigi hulka: mis kasu on riigi rikkusest inimestel, kelle arvelt see rikkus tuleb? Sellised otsused jätavad avalikkusele mulje, et praegused valitsejad juhivad riiki nagu vabrikut ning käituvad palgaliste direktoritena, kelle ainus ülesanne on töötajaid pitsitades omanikele kasumit teenida. Et siis Euroopa riigijuhtidega ühise laua taga kiidelda: vaadake, kui suurepärased on minu juhitava üksuse tulemused!


Ametiühingute Keskliidu juhatus ja sajad tuhanded Eesti töötajad, kelle huvide eest ametiühingud seisavad ning kellele antud lubadusi valitsev koalitsioon murdnud on, nõuavad, et valitsus lõpetaks töötuskindlustuse kasutamise varjatud maksutõusuks ning töötajate maksukoormuse suurendamiseks. Vastasel juhul väärib tõsist kaalumist ettepanek muuta töötuskindlustus vabatahtlikuks erakindlustuseks – selle raha ei saa valitsus kasutada oma suva järgi.


Ametiühingute Keskliidu juhatus ootab töötajate nimel valitsuselt kui oma lepingupartnerilt ülaltoodule ausat ja veenvat selgitust. Ühtlasi tahab ühiskond teada, mida konkreetselt kavatseb valitsuskoalitsioon teha Eesti töötajate olukorra parandamiseks ning mingigi usalduse saavutamiseks riigi elanike silmis. Ametiühingute Keskliit kutsub ka teisi kodanikuühendusi ja avalikkuse esindajaid üles pärima valitsuskoalitsioonilt aru eelpool loetletud küsimustes.



Eesti Ametiühingute Keskliidu juhatus