Välja rändavad peamiselt noored, madala palga ja haridusega inimesed 

17. juuni 2015

Eestist rändavad peamiselt välja nooremad, madalama sissetuleku ja haridusega inimesed. Olulist ajude väljavoolu Eestist ei toimu, nentis riigikontroll oma ülevaates rändepoliitika valikutest.


Kõige enam rändavad riigikontrolli andmetel välja noored ja tööealised inimesed. Näiteks moodustasid 2013. aastal vanaduspensioniealised väljarännanutest 2–3 protsenti, ülejäänud olid tööealised või lapsed.


Riigikontroll uuris, kui paljud väljarändajatest olid eelnevalt töö võiõppimisega hõivatud. Analüüs maksu- ja tolliameti andmete põhjal näitas, et aastatel 2005–2013 on veerand tööealistest (vanuses 15–64) väljarändajatest saanud aasta jooksul enne lahkumist regulaarselt ehk vähemalt seitse kuud töist tulu.


See tähendab, et kolmel neljandikul neist ei olnud püsivat töökohta. Võrreldes neid näitajaid kogu rahvastiku hõivemääradega, selgub, et Eestis on 15–64aastaste tööhõive määr perioodil 2005–2013 olnud keskmiselt 66 protsenti ehk oluliselt suurem.


Kogurahvastikust kehvemale tööturupositsioonile viitavad ka väljarändajate teenitud tulu andmed. Riigikontrolli analüüs näitas, et väljarändajate keskmine brutotulu kuus on pidevalt jäänud alla Eesti keskmisele näitajale. Näiteks moodustas 2013. aastal väljarändajate keskmine brutotulu 60 protsenti Eesti keskmisest näitajast.


Väljarändajatest umbes 11 protsendil on kõrgharidus, ülejäänute haridustase on madalam. Siin võib teatud määral mängida rolli ka väljarändajate vanus ehk nende seas on palju keskkooli lõpetanud noori, kes potentsiaalselt lähevad edasi õppima teistesse riikidesse.


Riigikontrolli analüüsi tulemusi kinnitavad ka Eesti väljarändepotentsiaali uuringu tulemused, mille kohaselt on madalama haridustasemega inimesed tõenäolisemad väljarändajad kui kõrgema haridusega inimesed. Seega ei oota Eestit lähiaastatel ees ebaproportsionaalselt suur nn ajude väljavool.


Analüüs töötukassa andmete põhjal näitas, et enamikul aastatel (välja arvatud 2009)perioodil 2005–2013 on väljarändajate registreeritud töötuse näitajad olnud suuremad rahvastiku vastavatest näitajatest ning erinevus on olnud suurem alates majanduskriisist. Näiteks oli 2013. aastal töötuna registreeritute osakaal väljarändajatest kuus protsenti ja rahvastiku hulgas 4,3 protsenti.


Sotsiaalministeeriumi uuring kinnitab töötasu ja töövõimalustega seotud tegurite rolli väljarändes. Selgelt olulisim põhjus, miks inimesed soovivad minna välismaale tööle, on suurem töötasu. Tähtsuselt teine põhjus on parem sotsiaalkindlustussüsteem sihtriigis ning oluliseks peetakse ka töötaja suuremat väärtustamist välisriigis.

.                                              Allikas: Delfi