Tarbija peab tänasest ettevõtjalt palju rohkem informatsiooni saama

13. juuni 2014

(Tänasest muutub võlaõigusseadus, sest EL-i tarbijaõiguste direktiiv võetakse üle Eesti õigusessekirjuta siia sissejuhatus)



Üheks tähtsamaks muudatuseks võib pidada seda, et oluliselt suureneb ettevõtja kohustus anda tarbijale enne lepingu sõlmimist kauba või teenuse kohta teavet. Seda on vaja, et tarbija teaks, mida ta ostab.


Muudatused toovad seega juurde rea nõudeid, mis infot peab kaupleja enne lepingu sõlmimist tarbijale andma. Näiteks e-pood peab tarbijat peale 14-päevase taganemisõiguse teavitama ka sellest, kui tema sõlmitavale lepingule ei laiene taganemisõigus või kui mingi tegevuse tõttu taganemisõigus lõpeb. Kui e-kaupleja soovib jätta tarbija kanda kauba tagastamise või muu seadusega lubatud kulu, peab ta seda tarbijale teatama enne lepingu sõlmimist, muidu ei saa selle tasumist nõuda. Siin on oluline teada, et kui seni ei tohtinud tarbijalt nõutav kauba tagastamiskulu ületada kümmet eurot, siis nüüd ülempiir kaob.


E-poes peavad tarbijale enne tellimuse kinnitamist olema näha kauba või teenuse põhiomadused (näiteks kleidi suurus ja värv), koguhind koos lisakuludega ning lepingu kestus ja tähtaeg nende olemasolu korral. Kui tarbijal tuleb tellimiseks nuppu klõpsata, peab sellel olema kirjas „tellimus koos maksekohustusega”. Teksti sõnastus võib olla teine, kuid mõte peab olema sama. Kui ettevõtja neid nõudeid ei täida, pole leping ega tellimus tarbija jaoks siduv.


Muutuvad tähtajad

Endiselt kehtib 14-päevane taganemisõigus ehk tarbija saab internetis sõlmitud lepingust taganeda 14 päeva jooksul alates ajast, kui toode temani jõudis. Teenuse ostu puhul algab tähtaeg lepingu sõlmimisest. Tarbija kauba tagasisaatmise ja e-kaupleja tarbijale raha tagastamise tähtaeg lüheneb aga 30 päevalt 14 päevale. E-kaupleja saab ka õiguse tagasimaksega viivitada juhul, kui tarbija ei ole kaupa tagasi saatnud või esitanud tõendit, et ta on kauba teele pannud.


Kui e-kaupleja ei teavita tarbijat enne lepingu sõlmimist taganemisõigusest, on tarbijal õigus lepingust taganeda praeguse kolme kuu asemel 12 kuu jooksul alates kauba kättesaamisest või teenuslepingu sõlmimisest.


Muudetud võlaõigusseaduses on selgelt kirjas, et tarbijale lepingueelse teabe esitamist peab tõendama kaupleja. Kui tarbija lepingust taganeb, peab avalduse saatmist tõendama tarbija. Kui praegu loetakse lepingust taganemiseks ka lihtsalt kauba tagastamist, siis nüüd tuleb selleks teha ettevõtjale ka taganemisavaldus.


Tihti nõuavad e-kauplejad, et tagastatav kaup peab olema avamata originaalpakendis. Muudetud seadusesse on kirjutatud, et tarbija võib e-poest ostetud kaubaga tutvuda samamoodi nagu jaekaupluses. Seega võib tarbija näiteks tellitud riideid proovida, aga mitte kohvimasinaga kohvi keeta.


Telefonimüügi puhul on hea uudis, et ettevõtja algatusel tehtud telefonikõnes kokkulepitu on tarbija jaoks siduv ainult siis, kui ettevõtja on talle info edastanud püsival andmekandjal ja too on oma tahet kinnitanud kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil (näiteks e-posti teel). Kui need tingimused pole täidetud, ei pea tarbija ka telefoni teel võetud kohustuste eest tasuma. See ei kehti, kui tarbija helistab ettevõtjale oma initsiatiivil.


Koduukseleping asendub

Kui seni kehtinud võlaõigusseaduses kasutatakse koduukselepingu mõistet, siis uues regulatsioonis on see asendatud väljaspool äriruume sõlmitava lepinguga. Nagu nimigi ütleb, on tegu lepinguga, mille ettevõtja ja tarbija sõlmivad väljaspool ettevõtja äriruume ehk näiteks tarbija kodus, ühissõidukis, tänaval, vabaajaüritustel.

Koduukselepingu ja väljaspool äriruume sõlmitava lepingu puhul on oluline teada veel seda, et kui leping sõlmitakse tarbija initsiatiivil, siis kohalduvad sellele nüüd väljaspool äriruume sõlmitava lepinguga seotud tarbija eriõigused (näiteks 14-päevane taganemisõigus). Seni kohaldusid need ainult ettevõtja initsiatiivil sõlmitud lepingutele.

Märkimist väärib, et taganemisõigusega seotud tähtaegade muudatused puudutavad peale sidevahendi kaudu sõlmitavate lepingute ka väljaspool äriruume sõlmitavaid lepinguid.


Kõned olgu tasuta

Kõigi tarbijalepingute puhul on tähtis muudatus see, et ettevõtja ei või teenida selle pealt, kui tarbija kasutab ettevõtja nimetatud telefoni sõlmitud lepingu tõttu ühenduse võtmiseks. Sellisel juhul ei või ettevõtja nõuda enda antud telefoninumbrile helistamise eest lisatasu.

Samuti ei või ettevõtja võtta lisatasu selle eest, kui tarbija näiteks soovib kauba või teenuse eest maksta sularahas, mitte pangakaardiga.

                                                                                                                         Alliakas: Delfi