Maxima palgasüsteem on töötajate sõnul läbipaistmatu

22. mai 2014

Kaupluseketi Maxima palgasüsteem ei ole töötajate hinnangul läbipaistev, sest neile jääb arusaamatuks, mille alusel tööandja neile lepingus ette nähtud lisatasu maksab.

Kuigi Maxima esindaja kinnitas, et lisatasu suurus lepitakse töötajatega kokku, peavad ka tööinspektsioon ning teenindus- ja kaubandustöötajate ametiühing ettevõtte palgapoliitikat liiga segaseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".


Jaeketi tüüplepingu järgi saab töötaja alampalka, aga tema motiveerimiseks on heade tulemuste puhul ette nähtud ka lisatasu. Seda nimetab Maxima motivatsioonitasude süsteemiks, mida makstakse kolmes kategoorias: A, B ja C. Lihtsustades on C kategooria kõige suurema koefitsiendiga.


Maxima esindaja sõnul lepitakse töötajaga tema tööle asudes kokku, millise koefitsiendiga ta lisatasu saama hakkab, kuid alluvad räägivad vastupidist.


Maxima töötaja rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et tema kolleegid pole boonussüsteemiga rahul, sest seda ei ole ametlikult fikseeritud ning ühtegi ametlikku dokumenti selle kohta ei ole.


"See on firmasisene paber ja suusõnaline jutt. Suheldes töötajatega paljud ei teagi üldse, mis motivatsioonitasu nad saavad ja kas nad saavad, sest eraldi reana palgalipikul ei kajastu motivatsioonitasu summat," kirjeldas anonüümne allikas rahulolematuse põhjuseid.


Maxima Eesti brändi- ja kommunikatsiooniosakonna direktor Ty Lehtmäe tõdes, et paraku on ettevõttes lisatasude süsteem, mis võib tunduda tõepoolest keerulisena.

"Samas me leiame, et see on vägagi motiveeriv töötajale," lisas Lehtmäe.


Sel esmaspäeval töölt vabastatud Muuga Maxima direktori Margit Nageli sõnul on ette tulnud, et tema poolt töötajale määratud motivatsioonitasu on regioonijuht kärpinud.

"Kui mina leian, et töötaja väärib C motivatsioonitasu, ehk kõrgemat motivatsioonitasu, on tihti juhtunud ka nii, et see töötaja on saanud ikkagi A motivatsioonitasu või ei ole seda saanud üldse," lausus Nagel.

Maxima esindaja Ty Lehtmäe kinnitusel ei ole see aga kuidagi võimalik, sest see on ettevõttes suisa keelatud.


Tööinspektsiooni sõnul selline motivatsioonitasu süsteem töötajates kindlust ei tekita.

"Tulemuspalga näol jäetakse endale selline tagasiastumise samm, et juhul kui firmal hästi ei lähe või on mingid muud rahalised raskused tekkinud, siis tulemuspalk on see, mida maksma ei pea," selgitas tööinspektsiooni nõunik Niina Siitam.


Ka ametiühing peab Maxima palgasüsteemi segaseks. 

"See on arusaamatu, kuidas üks selline suur kauplusekett, kes tegelikult tahab olla turuliider, haarata võimalikult palju turgu, käitub oma töötajatega selliselt," tõdes Eesti teenindus- ja kaubandustöötajate ametiühingu esimees Elle Pütsepp.


Maxima:  tänane süsteem sobitub Eesti jaekaubandusturu konkurentsisituatsioonile

Ty Lehtmäe ütles vastulausena, et Maxima Eesti OÜ-s on lisatasude süsteem kõikide töösuhete lahutamatu osa.

"Absoluutselt kõikidele töötajatele makstakse vastava koefitsiendi alusel lisatasu vastavalt kehtivale lisatasude süsteemile, mida iga kaupluse juhataja tutvustab töötajatele töölepingu sõlmisel. Lisatasu maksmine on sätestatud Maxima Eesti töökorralduses," kinnitas Maxima Eesti brändi- ja kommunikatsiooniosakonna direktor.


Ta tõi lisaks välja, et vastavalt riigikohtu lahendile on juhul, kui tööandja on muutnud lisatasu maksmise oma palgakorralduse osaks ja töötaja on täitnud lisatasu saamiseks tööandja kehtestatud tingimused, ka makstav lisatasu muutunud töötaja palga osaks ning tööandja kehtestatud reeglid töölepingu osaks.


"Meil kehtiva palgakorralduse süsteemi kohaselt on keskmine Maxima Eesti kauplustes töötasu Eesti jaekaubandusturu keskmine – on ka suuri konkurente, kes maksavad oluliselt madalamat töötasu," märkis Lehtmäe.


Lisatasu koefitsient on tema kinnitusel igale töötajale teada ning kui see muutub, peab kaupluse direktor töötajat selles osas teavitama.

"Leiame, et tänane süsteem sobitub tänasele Eesti jaekaubandusturu konkurentsisituatsioonile ja võimaldab väga kiiresti vajadusel töötajate palka tõsta," rõhutas Maxima esindaja.

Klipp ERR uudistest on nähtav siit


Allikas: ERR