Ametiühingud: ükski kauplus ei lühenda ise lahtioleku aega, vaja on üleriigilist kokkulepet

3. november 2015

Ametiühingute keskliit ja kaubandustöötajate ametiühing on sama meelt, et kaupluste lahtiolekuaegu tuleks reguleerida.


"Meil on paljud suurpoed lahti õhtul kella 23ni ja seda ka pühapäevadel ja riiklikel pühadel. Sedavõrd pikk lahtiolekuaeg on mujal maailmas üsna tavatu," leiab kaubandustöötajate ametiühingu esimees Elle Pütsepp.


Pütsepp toob välja, et kui paljudes riikides on kokkulepitud, et iga ebareeglipärane tööaeg on tunduvalt kallim, siis Eestis aga kaotati seadusest õhtuse töö lisatasu ära.

Kaubandustöötajate ametiühing on kaupmeeste liidule mitmeid ettepanekuid teinud – hoida poed avatud õhtul kell 20ni, pühapäeviti 18ni ja 1. jaanuaril suletud. Need ettepanekud ei ole Pütsepa sõnul seni aga toetust leidnud ja kuna tänane seadusandlus ei piira poodide lahtiolekuaegu, siis tööandjad kasutavad seda lihtsalt ära.


Pütsepp leiab, et aitaks see, kui sõlmitaks üleriigiline kokkulepe. Ükski kaubanduskett ei ole huvitatud sellest, et ise lahtiolekuaega lühendada – nii annavad nad eelise oma konkurentidele. Reeglid peaksid kehtima kõigile, et vältida ebaausat konkurentsi.

Pütsep lisas, et kui me lühendame lahtiolekuaegu väheneks kaubandussektoris ka tööjõupuudus ja töötajate töökoormus. "See omakorda tagab meile parema klienditeeninduse. Kaua lahtiolevad kauplused ja odavad hinnad ei anna ettevõtetele konkurentsieelist, vaid rahulolev klienditeenindaja," lisas ta.


Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits ütles täna Eesti Päevalehes ilmunud intervjuus, et kaupluste lahtioleku ajad on ebainimlikud ning mujal Euroopas on asi enamasti reeglitega paika pandud.


Abi kollektiivlepingutest

Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson lisas juurde, et kollektiivlepingute seadus lubab sõlmida üleriigilisi kollektiivlepinguid, mis on kohustuslikult laiendatavad kõigile valdkonna tööandjatele.


"Seda võimalust on kasutanud haiglad ja bussiettevõtted. Laiendada saab palga maksmise reegleid ja töö- ja puhkeajareegleid, mis annaks kaupmeeste liidule ja kaubandustöötajate ametiühingule võimaluse kaaluda niinimetatud teravate lahenduste (poed kinni ja punkt) ning paindlikumate lahenduste vahel (kahekordne tunnitasu teatud aegadel)," lisas Peterson.

"Viimane võimaldaks mugavuspoodidel jätkata, kasseerides lisakulu kallimatelt pisut hindadelt."


Ametiühingute keskliit soosib Petersoni sõnul igati, et kaubandussektorit efektiivistav otsus tehtaks skandinaavialikult läbirääkimistel sektori tööandjate ja töövõtjate vahel ning leiab, et sellesse ei peaks sekkuma omavalitsus ega ammugi riik.

                                                                                                              Allikas: Ärileht