Ametiühingud: tööleping peab senisest rohkem töötajat kaitsma

14. aprill 2011

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) tahab muuta töölepinguseadust nii, et see senisest enam kaitseks töösuhte nõrgemat poolt ehk töötajat.



EAKLi õigussekretäri Tiia E. Tammetalu sõnul on kõik 25 muudatusettepanekut tulnud elust enesest ehk neist probleemidest, millega töötajaid esindavad ametiühingud on kokku puutunud. Tema sõnul hakkavad töötajad seadustest abi otsima siis, kui on tööandjaga tülli pööranud.

 

Rakendada tuleb töötajale soodsamat sätet

Olulisim tehtud ettepanekust puudutab töötajale soodsama seadusesätte kohaldamist, juhul kui seadused või lepingupunktid on omavahel vastuolus. Selline on ka rahvusvahelise tööõiguse põhimõte.

 

Teiseks on kavas kehtestada põhimõte, et töötaja keeldumine töötasu vähendamisest ei anna tööandjale alust töölepingu ülesütlemiseks. Just see on asi, mille vastu seni väga palju patustatud. «Meil käib ettevõtetes üks pidev survestamine, et kui sa ei nõustu palga vähendamisega, siis koondame su,» ütles EAKLi esimees Harri Taliga.

 

Ta lisas, et tavaline on seegi, et tööandja üritab oma riske töötaja kraesse veeretada. Näiteks võib ta põhjendada palga maksmata jätmist sellega, et kliendid pole raha üle kandnud.

«Kui töötasu on vaja turuolukorrast lähtuvalt vähendada, peab tööandja asuma selleks töötajatega läbirääkimistesse ja üritama leida mõlemaid pooli rahuldava kompromissi, Sellist suhtumist, et sa võid nõustuda või lahkuda, ei tohi olla,» selgitas Taliga.

 

Töötajaga tuleb kokku leppida

 

Jurist lisas, et läbirääkimisi tuleb sel juhul pidada heauskselt. Vahel on tööandjal võimalik olukorda lahendada ka näiteks tööd ümber korraldades. Koondada saab ikka ainult siis, kui töö ära kaob ja töölepingu ülesütlemist tuleb kohe ka põhjendada, et töötaja saaks otsustada, kas hakata seda vaidlustama või mitte.

 

Kui tekkinud on täiesti ettenägematu ja tööandjast sõltumatu vajadus palkade kärpimiseks, saab töötasu mõistlikult alandada, kuid sedagi vaid kolmeks kuuks. Suurim ebaõiglus on ametiühingujuhtide sõnul aga see, et koondamine jõustub praegu sellest hetkest, kui tööandja sellest teatab. Nüüd on kavas teha nii, et koondamine jõustuks alles pärast töövaidluskomisjoni vastavat otsust.

 

Ühe ettepaneku kohaselt peaks töötajal olema õigus nõuda viivist, kui tööandja viivitab palga maksmisega. Lisaks on kavas nõuda vallandamisel töötajaile suuremaid hüvitisi ja tööandjaile kehtestada senisest suuremad sanktsioonid töölepinguseaduse rikkumise korral. «Seaduserikkumine ei saa olla mugav võimaluse töötajast vabanemiseks,» lausus Taliga.


                                                                                              Sirje Niitra Tarbija 24