Ametiühingud: alampalk on vajalik, jätkame selle tõstmist

7. märts 2013

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson kinnitas, et Eesti ametiühingud jätkavad kindlasti alampalgakokkulepete sõlmimist ja teevad järgmise ettepaneku alampalga tõusuks tänavu suvel.

„Kuigi alampalk enamust töötajatest ei puuduta, on siiski palju töötajaid, kelle jaoks on see toimetulekuks ülimalt tähtis,” rääkis Peterson. „Unistan olukorrast, kus täisajaga töötav inimene ei peaks pere elatamiseks sotsiaaltoetusi taotlema. Kuni see ei ole saavutatud, jätkame vanal kursil,” lubas Peterson.

 

Rahandusminister Ligi ja tööandjate volikogu esimees Veskimägi tulid sel nädalal välja seisukohaga, et miinimumpalga võiks kaotada, kuna mõnes edukamas riigis – näiteks Saksamaal ja Rootsis – see puudub.

 

Peterson kinnitas vastulauses, et Eesti ei ole veel Euroopa viie rikkama riigi hulgas ning Eestis kehtivad kõikihõlmavad soliidsed palgalepped ainult kahes majandussektoris.

 

Saksamaal, Rootsis ja Soomes on säärased lepped olemas igal elualal. „Veename tööandjaid igapäevaselt, et Rootsi mudel on parem, aga kahjuks ei märka nad selle süsteemi kõiki osi, mis on sealse majandusedu tegelikuks põhjuseks.”

 

Ametiühingujuht nõustus samas, et miinimumpalga läbirääkimiste tähtaega tuleks tuua varasemaks. „Valitsusel ja erasektoril on viimastel aastatel jäänud vähe aega oma eelarvete korrigeerimiseks. Seetõttu sooviksime seekord läbirääkimistega alustada juba suvel.“

 

Eelmisel aastal sai Eestis alampalka ligi 15 000 inimest. Euroopa kõrgeimatest miinimumpalkadest on Eesti miinimumpalk väiksem 4-5 korda.
 

Vaata ka siit.